Juba 554 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 6 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,6 punktiga ja kommenteeritud 284 korda.

Tegevusaruanne 2023

SA Kunstihoone tegevusaruanne 2023

Sihtasutusest 2023 aasta oli SA Kunstihoone kuues tegutsemisaasta. SA Kunstihoone asutati 04.11.2017 Eesti Vabariigi ja Eesti Kunstnike Liidu poolt ning kanti äriregistrisse 12.12.2017. SA Kunstihoonega ühines SA Tallinna Kunstihoone Fond, millest oli varasemalt jagunemise teel eraldatud kunstikogu.

SA Kunstihoone on kultuuri arengukavas 2021–2030 välja toodud kui ainuke riigi osalusega kunstivaldkonna organisatsioon ning seega riigi esimene strateegiline partner Eesti kunstielu ja -valdkonna arendajana. Kunstivaldkonnas tegutsevate muuseumide ülesanne on pärandi hoidmine ja tutvustamine, näituseprogrammiga korraldab Kunstihoone aktiivselt pidevat kunstielu. Kunstivaldkonna jaoks on Kunstihoone esimene ja kõige kandvam nurgakivi kogu Eesti professionaalses kunstielus.

Oma 90-aastase ajalooga on Kunstihoone kujunenud Eesti kunstielu keskseks institutsiooniks, olles praegu vanim ja suurim Eesti kunsti tellija, produtsent ning eksponeerija. Kunstihoone tegevuse mõju ei piirdu vaid Tallinnaga: näitustel osalevad autoritena kunstnikud kogu Eestist ja ka teistest riikidest, siin loodud näitusi näidatakse peale oma näitusesaalide Eesti väiksemates linnades ja ka mujal Euroopa suurtes ning tunnustatud näitusemajades.

Kunstihoone panustab väga tugevalt Eesti kultuuri rahvusvahelistumisse: koostööpartnerid üleeuroopalistes projektides on näiteks maailma tippu kuuluvad Pompidou keskus Pariisis, ZKM Karlsruhes, Ludwig Museum Budapestis ja Aalto ülikool Helsingis. Kunstihoone virtuaalnäituste platvormi valis New York Times 2020. aastal maailma üheks parimaks ning kunstihoone tegevust on kajastanud peale erialaajakirjanduse ka

Wallpaper, Financial Times, Forbes jt.

Kunstihoone ühiskondlikku tähtsust ja kultuurimõju võib võrrelda Kumu rajamisega, sest muuseumi kõrval peab olema mitmekesise programmiga kaasaegne kunstitempel, mis keskendub meie kaasajas sündivale kunstile. Kunstihoone kui Eesti suurima kunstiprodutsendi funktsiooni muuseumid kanda ei saa, sest nende põhiülesanne on pärandi säilitamine.

Kunstihoone arendab ja rakendab sihikindlalt avatuse ja põlvkondadeülesuse eesmärki, mille käigus tuuakse publiku ette esimest korda kunstnike uudislooming. Selle ajaloolisesse perspektiivi asetamine ja kõrvuti eksponeerimine nii mineviku kui ka juba etableerunud kunstnike teostega loob silla kunstiajaloo ja tänapäeva vahel.

Näitusetegevus

Kunstihoone põhikirjalisteks eesmärkideks on kaasaegse kunsti edendamine Eestis ning professionaalne näitusetegevus. 2023. aastal tõime kokku välja 10 näitust — Lasnamäe paviljonis 5 ja Linnagaleriis 5. 2023 oli esimene aasta, kus tegevus toimus renoveerimise ootel ainult nendel kahel nimetatud pinnal. Kunstihoone Galeriid Vabaduse väljak 6 hoone esimesel korrusel Kunstihoone ei kasutanud (antud ruume andsime tasuta kasutada erinevate tudengiprojektide jaoks). Kunstihoone peamajas leidis aset Kunstiakadeemia lõputööde näitus TASE.

Kaasaegse kunsti valdkond on olemuslikult rahvusvaheline, võib isegi öelda, et tegemist on ühe kõige rahvusvahelisema kultuurinähtusega üldse. Nii on seda loomulikult ka Tallinna Kunstihoone programm. Enamikul meie näitustest on oluline rahvusvaheline aspekt — osalevad väliskunstnikud või on kaasatud väliskuraator.

Pakume kvaliteetset ja kaasaegset näituseprogrammi Eesti publikule. Kunstihoone üks rollidest on anda siinsele vaatajaskonnale võimalus osaleda rahvusvahelises kunstielus. Seetõttu on meie programmis oluline koht rahvusvahelistel rühmanäitustel. Iga selline näitus on sisuliselt ka uus organisatsioon, mis hõlmab kunstnikke ja kuraatoreid nii Eestist kui välismaalt. Näituse ettevalmistuse käigus sündivad isiklikud ja institutsionaalsed töösuhted jäävad sageli kestma ka peale näitust. Üks oluline tulemus on seejuures Eesti kunstnike (ja eesti kultuuri) kaasatus rahvusvahelisse kultuuriellu ning osalemiskutsed näitustele piiri taga.

2023 aastal leidis aset 6 rahvusvahelist näitust, milledest 3 toimus Lasnamäe paviljonis ja 1 Linnagaleriis. Näitusega kulmineerus 3 aastat kestnud rahvusvaheline koostööprojekt Beyond Matter, kus koostööpartneriteks olid ZKM Karlsruhest, Pompidou keskus Pariisist, Aalto Ülikool

Helsinkist ja Ludwig Museum Budapestist.

Meie roll Eesti kunstielus on ka siinsete kunstnike, kunstielu ja produktsiooni toetamine. Eriti olulised selle rolli täitmisel on kunstnike isikunäitused. Arvestatav rõhk isikunäitustel on just meie galeriide programmis. Lisaks püüame keskmiselt korra aastas tuua välja ka suure peasaalis aset leidva isikunäituse, 2023 aastal oli selleks Hanna Samosoni „Võlukunst on mõnikord väga lähedal eimillelegi“ Lasnamäe paviljonis.