Majanduslanguse ajal võib paljudele ettevõtetele tekkida kiusatus maksudest hoidumiseks, mis võib kaasa tuua kahju nii riigile kui ka kogu ühiskonnale. Seetõttu on oluline teada, kuidas hoiduda teadmatusest maksupettuse skeemi osaliseks sattumisest. Artiklis tuuakse välja mitmeid asjaolusid, mille kokkulangemine võib viidata maksupettusele. Näiteks võib kahtlust äratada avalikest allikatest vähe või ebausaldusväärset teavet leidmine, tehingupoole ja selle juhatuse liikmete tausta kontrollimata jätmine, tehingu osapoole puuduv tegevuskoht, veebileht või kontaktandmed, tehinguosalise teadmatust tegevusvaldkonnast või pakutavast kaubast või teenusest, kauba või teenuse koguse ebareaalne suurus või hind ning saatedokumentide vale täitmine.

Maksupettuste vältimiseks tuleks kindlasti tutvuda maksehäireregistri, Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannetega, samuti otsida informatsiooni teistest allikatest. Võimalusel tuleks uute tehingupartnerite ja suure maksustamisväärtusega tehingute puhul kontrollida tehingupoole ja selle juhatuse liikmete tausta, sh maksuvõla olemasolu, esitamata deklaratsioonid või tegevusala mittevastavus tegeliku äritegevusega. Oluline on ka tuvastada tehingu osalise toimivad kontaktandmed ning säilitada kõiki tehingutega seotud dokumente.

Lisaks tuleks tähelepanu pöörata kahtlastele tehingutele, kus tehingupoolel puudub tegevuskoht, veebileht või kontaktandmed, kauba või teenuse hind erineb turu keskmisest või tehingus osalev pool pole kursis oma valdkonna või pakutava teenuse või tootega. Samuti tuleks olla ettevaatlik suuremahuliste ja kallihinnaliste tehingute puhul, mille puhul ei sõlmita lepinguid või on need liiga üldised.

Loe kogu artiklit, et saada ülevaade erinevatest ohumärkidest ja meetoditest, mida saab kasutada teadmatusest maksupettuse skeemi osaliseks sattumise vältimiseks.

loe edasi