Juba 219 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 2 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2023

MTÜ Tuletorn ühendab kahe küla elanikke, nendest küladest pärit inimesi ning püsisuvitajaid. Eesmärk on siduda kahe küla kogukonda, luua ise elamisväärset elukeskkonda ning hoida jõe- ja järveäärsest asukohast tulenevat kultuuri- ja looduspärandit. MTÜ Tuletorn on korraldanud

Rannapungerjal Pärnaõue talus kuus Virumaa pärandit tutvustavat näitust ja kaks seminari.

Haldame Järuska silda, mis on Eesti ainuke katusega sild ning hoiame korras Lemmaku külaplatsi. Järuska sild on populaarne vaatamisväärsus nii turismigruppide kui üksikturistide jaoks. Nii nagu 2022. aastal, osalesid külaseltsi liikmed 2023. aastal Pärnaõue pop-up pereresto tegevuses avatud talude päeval, Tuletorni festivali ajal ja Peipsi toidu tänaval. Avatud oli vaimse kultuuripärandi nimistu kandest välinäitus "Rääbise soolamine Rannapungerja külas" ja pärandisaras oli avatud uus näitus "Rannapungerja tuletorn kui paigavaimu sümbol". Avatud talude päeval toimus pärandipäev "100 aastat Rannapungerjal tulepaagist tuletornini" koostöös Keskkonnaametiga. Lektorid olid: JAAN VALI- muinsuskaitsja, „Eesti tuletornide ajalugu” autor; „Navigatsioonimärgistusest Peipsil möödunud sajandil. Mis vahe on tulepaagil ja tuletornil?”; URMAS

DRESEN- Eesti Meremuuseumi juht, mereajaloolane, „Mälestuskilde tuletornide ehitajast Armas Luigest”; MAILI ROIO- Muinsuskaitseameti allveearheoloog, „Rannapungerja paigavaimu vettpidavad allikad”; MAIROLD VAIK- meremees ja merekeele nõukoja liige, „Merekeele nõukoja panusest ja vastutusest emakeele hoidmisel”; MARI OOLBERG-ELMEND- Iisaku Kihelkonna Muuseum, „Maagilised vete- ja maavaimud vanades uskumustes”. 2023. aastal korraldas Rannapungeraja külaselts koostöös Iisaku Kunstide Kooli ja Keskkonnaametiga laste ja noorte joonistusvõistluse teemal "Rannapungerja tuletorn kui paigavaimu sümbol", tähistamaks tuletorni 100-aastast juubelit. Parimad tööd olid eksponeeritud Rannapungerja bussipaviljonidel.

Enne aasta lõppu tuli trükist välja eesti ja inglise keeles voldik "Rääbise soolamine Rannapungerja külas", mida rahastas Virumaa pärimuskultuur.

2024 saab külaselts 15 aastaseks, Rannapungerja küla 490 aastaseks. Aprillis 2024 õnnestus saada kaheksa esimese seas rahastus

Ida-Virumaa õiglasest ülemineku fondist "Piirkondlikud algatused õiglaseks üleminekuks" meetme väikeprojektide taotlusvoorust rahastus projektile "Peipsi põhjaranniku muinaspärandi ürituste sari". Planeeritud üritused: Laste ja noorte joonistusvõistlus "Mina olen arheoloog.

Joonistame Peipsimaa muinasaega", inspiratsioonipäevad koolides, laste tööde galeriinäitus, arheoloogiapärandi välinäitus, pärandipäev "Rannapungerja vettpidavad allikad". Nende sündmuste abil on võimalik mõtestada kodukandi pärandit, selle erinevaid kihistusi.