Juba 2585 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 3 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 2,9 punktiga ja kommenteeritud 12 korda.

Tegevusaruanne 2023

Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus moodustati 01.08.2001.aastal Jõhvi Vanurite Hooldekodu baasil. Asutajaõigust teostas

Jõhvi Linnavalitsus. Jõhvi Hooldekeskuse põhitegevuseks on vanurite ja teiste abivajavate statsionaarne hoolekandeteenuse osutamine.

Hooldekeskust juhib neljaliikmeline nõukogu ja üheliikmeline juhatus. Juhataja täidab ka tegevjuhi ülesandeid.

Seisuga 31.12.2022 oli hooldekeskuses 70 hoolealust, nendest 35 naist ja 35 meest. Keeruliseks tegi aasta kaks

Covid-19 puhangut – esimene jaanuaris ja teine novembris, haigestusid nii töötajad kui ka hoolealused. Vastavalt terviseameti korraldustele hoidsime maja karantiinis. Hoolimata piirangutest hoolealuste arv ei vähenenud .

Hooldekeskuse elanikele on tehtud gripivaktsiin ja covidi neljas tõhustusdoos.

Kuni 30.06.2023 tasuti kohatasu hoolealuse või tema esindaja poolt või hoolealuse pensionist ning puudujääva osa tasub kohalik omavalitsus või hoolealuse esindaja. Jõhvi valla elaniku kohatasu oli 900 eurot, teistes omavalitsuste elanike tasu 1000 eurot

Alates 01.07.2023 jõustunud hooldereformi tulemusena tasub omavalitsus Hooldekeskuse poolt kinnitatud hoolduskulud (hooldajate tööjõukulud, tööriietus ja isikukaitsevahendid, tervisekontrolli kulud, koolitused). Hoolduskulu summa ühe hoolealuse kohta oli 2022 aastal 546 eurot. Omavalitsus hüvitab ka väiksema sissetulekuga inimeste omaosalust.

Hoolealuse kanda jääb majutus, toitlustamine ja muud isiklike vajadustega seotud kulud. Kohatasu alates 01.07.2023 1200 eurot.

Seisuga 31.12.2022 elas hooldekeskuses 40 Jõhvi valla elanikku, 10 hoolealust oli Kohtla – Järvelt, lisaks oli hoolealuseid Tallinnast, Narvast, Narva-Jõesuust, Sillamäelt,Paidest, aardust, Mustveest, Lüganuselt ja Tapalt.

Aasta lõpu seisuga töötas hooldekeskuses kokku 33 töötajat, nendest 1 VÕS-i lepinguga.

- jaanuaris vormistati laenulepingu (15 000.- eurot), sellega kaeti osaliselt kohtumäärusega väljamõistetud tasu eelmisele juhatuse liikmele, teine osa tuli Hooldekeskuse eelarvest. Laenulepingu tagastamistähtaeg oli 11.01.2024 - jaanuaris ja aprillis kandis Sotsiaalministeerium toetust energiahinna tõusu mõju leevendamiseks - märtsis soetati projekti „Toimepidevuse suurendamiseks, bioloogiliste riskide vähendamiseks, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks” raames 28 funktsionaalset hooldusvoodit ja madratsit ning oktoobris 29 voodikappi. Sama projekti raames renoveeriti keskkütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Projekti maksumus 64 977 eurot, rahastas

Sotsiaalministeerium.

- novembris – detsembris vahetati projekti „Jõhvi Hooldekeskuse energiatõhususe parandamiseks tehtavad tööd” raames välja fuajee klaaskonstruktsioon ning hooldekeskusele kuuluvate korruste aknad, uksed ja rõduklaasid. Projekti maksumus 99 888 eurot, rahastas Sotsiaalministeerium.

Finantsriskidel on mõningane mõju sihtasutuse tegevusele, finantsriskide maandamiseks erilisi meetmeid tarvitusele ei ole võetud. Sihtasutuse tegevusel otsest mõju keskkonnale ei ole. Sotsiaalne mõju hoolekande tegevusele on suur, kuna seda mõjutavad elanikkonna vananemine ning ühiskonna suhtumine eakatesse, kes on hooldekeskuse peamine kontingent. Tegevuskeskkonna üldisel makromajanduslikul arengul on mõju Hooldekeskuse majandustegevusele, kuna hoolekandeasutusi tuleb juurde ja konkurents suureneb, samuti on konkurents personali osas ja palgasurve on suur.

Sesoonsusel on mõju ka täituvusele, suveperioodil suureneb lühiajaliste lepingutega hoolealuste arv.

Peamised arvulised näitajad: 2023 2022

Bilansi näitajad

Raha 68 550 3 223

Varad 965 919 896 571

Käibevara 79 981 9 871

Lühiajalised kohustised 127 783 120 113