Juba 349 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding aga tema tegevusi ei jälgi ükski kasutaja. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2024

Tegevusaruanne 2024.

Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut 2024. majandusaasta kulges edukalt. Instituudi tegevus jätkus tänu EV Kultuuriministeeriumi Rahvakultuuri

Keskuse toetusprogrammi "Kihnu kultuuriruum “ arendustegevuse toetusele ja projektitoetustele. Arendustegevuse toetus Rahvakultuuri

Keskusest oli 2024 aastal 27500 eurot, kihnukeelsete uudiste tööd toetasid Rahvakultuuri Keskus 2500 euroga, projekti „AVE MARIA. Mihkel

Tapp 120” toetati 800 euroga. Projekti „AVE MARIA. Mihkel Tapp 120” toetas Pärnu linn 2000 euroga, KULKA Pärnumaa ekspertgrupp 900 euroga ja Lääneranna vald 409 euroga. Kõikide nimetatud taotluste aruanded on kinnitatud ja projektid edukalt läbi viidud/lõpetatud.

2024 aasta maikuus sai lõpetatud ka PRIA LEADER projekt Manija Muuseumiaida algustuslahendus summas 2904 eurot. Palusime projektile pikendust ja muudatuste kinnitamist, kuna lühter asendati vitraažiga Projekti aruanne kinnitati, PRIA järelkontroll teostati 2024 aasta juulikuus ja välja maksti kogu taotluses planeeritud summa.

Sihtasutuse põhitegevuseks oli kihnu keele ja kultuuri ning saarelise elukeskkonna säilitamine. Sihtasutuse tegevuskohtadeks olid Pärnu linn,

Kihnu saar ja Manija saar. Aasta 2024 tegevuskava sai täidetud, planeeritud tegevused said enamasti teoks. Toetuse puudumise tõttu jäi teostumata vaid projekt “Kihnu ajalooraamat”. Kihnukeelsed uudised olid eetris kõikidel kalendrikuudel. Plaanipäraselt toimusid ka maesõmua kihnlaste üläljõstmised ning Kihnu Kielekoja töö. 2024. aastal olid sihtastuse kihnukeelsed trükised olid müügil Kihnu Muuseumis, Kihnu poes,

Pärnus Uue Kunsti Muuseumis, rahvakultuuriga seotud laatadel, Apollo e-poes ja jõulukuul toimunud Kihnu Jõulupuul Pärnus. Kihnlaste käsitööd on sihtasutuse vahendusel müügil ka Eesti Rahva Muuseumis.

Teoks said ka traditsioonilised üritused "Saarõ Päe" ning "Manõja Päe" Manõjal, mis sel aastal olid seotud ülempreester Mihkel Tappi elutöö tutvustamisega. Märtsikuus toimus Kihnus Saarõ Päävä raames mälestusliturgia Kihnu kirikus esimese ja siiani ainukese kihnlasest ülempreestri

Mihkel Tappi mälestuseks ja sellel järgnes klassikalise muusika kontsert neitsi Maarjale pühendatud aariatest Kihnu rahvamajas. Sama kontsert koos mälestusliturgiatega Eesti Apostliku Õigeusu kirikutes toimus ka Pärnus Uue Kunsti Muuseumis ja augustikuus Paadrema ja Kõpu kirikutes ja kontserdisaalides ning Manija Muuseumiaidas. Kihnu kirikulauljad osalesid teenistustel kõigis mainitud paikades, et kodusaare ainulaadset kirikulaulukultuuri tutvustada huvilistele väljaspool kodusaart. Preester Mihkel Tappi elutööst tegid ettekanded Kihnu Muuseum ja Mark Soosaar.

Igakuiselt toimusid ka kihnu kultuuri tutvustavad vestlusringid TÜ Pärnu Kolledži üliõpilastele.

Kihnu Kilekoda töötas esimesel poolaastal. Kielekoja eestvedaja Silvi Murulauk soovis lahkuda seoses pensionile minemisega, teisel poolaastal korraldati kielkoja töö ümber nii, et Silvi Murulauuku asendas Reet Könninge. Kielekojas on kuulati, arutatud, avaldatud arvamust kihnukeelsete trükiste, raadiosaadete ja igapäevase keelekasutuse kohta ning tehtud keelelisi parandusettepanekuid.

Novembrikuu möödus Mardilaadal osalemise tähe alla ja detsembrikuus toimus Uue Kunsti Muuseumis taas pärnakate poolt armastatud KIHNU

JÕULUBU (Kihnu jõulukommete tutvustamine, kihnu käsitöö õpitoad, käsitöö ja kihnu toitude müük).Jaanuarist maikuuni ja septembrist detsmbrikuuni toimusid iga kuu teisel neljapäeval mandrikihnlaste üläjõstmisõd (kihnu käsitöö, kihnu laulud) ning tähistasime ühiselt rahvakalendri tähtpäevi. Kihnukeelsed uudised olid Vikerraadios eetris igal reedel kell 18.45 (kordus 22.15) aastaringselt (va. juuni, juuli, august).Regulaarsed ja humoorikad kihnukeelsed raadiosaated aitasid reklaamida Kihnu saarestikku kui kultuuriturismi sihtkohta. Trüki- ja ühismeedias kasutatakse teadetes ja artiklites enamasti kihnu keelt.

Instituudi töö tagati 0,65 eesti keskmise palgaga, mis jaotub kolme osalise tööajaga töötaja vahel: 1) juhataja koormusega 0,6 normatiivsesttööajast, 2) Manija saarekeskuse perenaine 0,3 normatiivsest tööajast, 3) raamatupidaja 0,2 normatiivsest tööajast.