Juba 959 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 19 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 2,3 punktiga ja kommenteeritud 3 korda.

Tegevusaruanne 2023

SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse asutajaliikmeteks olid viis kohalikku omavalitsust: Tartumaalt Alatskivi vald, Vara vald, Peipsiääre vald ja

Kallaste linn ning Jõgevamaalt Pala vald.

2017.aasta oktoobris moodustati Eesti omavalitsuste haldusreformi tulemusena nimetatud omavalitsustest Peipsiääre vald.

Valla keskus on Alatskivi alevikus Tartumaal. SA Peipsiveere Hooldusravikeskus on Peipsiääre Vallavalitsuse haldusalas iseseisvalt tegutsev asutus.

SA Peipsiveere Hooldusravikeskuse põhitegevuseks on statsionaarse õendushoolduse-, üldhooldusteenuse õendus- ja hooldekoduteenuse osutamine eelkõige Peipsiääre valla elanikele. 2023.aastal lisandus ka füsioteraapiateenus.

Sihtasutuse tegevust juhib viieliikmeline nõukogu.Nõukogu liikmed nimetab Peipsiääre Vallavalitsus. Põhikirja kohaselt kavandab nõukogu sihtasutuse tegevust,korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet sihtasutuse ja juhatuse tegevuse üle. Hooldusravikeskuse igapäevast tegevust juhib ja korraldab juhatus .Juhatus on üheliikmeline.

31.12.2023 seisuga töötas asutuses 34 täistööajaga ja 9 osalise koormusega töötajat.

2023.a.finantseeris Eesti Haigekassa statsionaarset õendushoolduse osutamist 462 599 euroga ja üldhooldusteenuse õendusteenuse osutamist 48 415 euroga. 2023.aastal viibis õendushooldus teenusel kokku 155 patsienti. Ühe ravijuhu keskmine pikkus oli 25,4 päeva.

Hooldeosakonna finantseerijateks on kohalikud omavalitsused ning hoolealused ja nende omaksed. 2023.aastal saabus hooldusteenusele 16 isikut. Hooldeosakonnas oli aasta jooksul teenusel 66 isikut.

Hooldatavate keskmine vanus oli 81 aastat. Naistel 84 ja meestel 71 aastat. Hooleosakonnas oli aasta lõpu seisuga vanim naine 101 aastane ja mees 87 aastane ning noorim naine 49 aastane ja mees 54 aastane. Üle 85 aasta vanuseid hooldatavaid oli 26, neist 24 naist ja 2 mees.

Aasta lõpus oli hooldeosakonnas 50 hooldatavat, neist 39 naist ja 11 meest.

Kõige pikem leping hooldeosakonnas viibijal on sõlmitud 2007.a.

Aasta jooksul korraldasime hoolealustele erinevaid üritusi.Tähistasime iseseisvuspäeva, naistepäeva, ülestõusmispüha, kevadpüha, hingedepäeva ja jõule. Jõulu ajal esines kohaliku kultuurimaja 2-liikmeline ansambel ja koguduse vaimulik pidas teenistuse. Tegevusjuhendaja teeb koos hoolealustega pannkoogihommikuid ja korraldab hoolealustest sünnipäevalastele sünnipäevapeod.

Suvekuudel teostasime köögi laoruumi ja kolme klientite toa remondi,milleks kulus 24354 eurot. Tualett- ja dushi- ruumidele paigaldasime uued uksed 6340 euro eest. Hooldusravikeskuse maa-ala ühte ossa paigaldamime piirdeaia ja värava,mis maksis 3996 eurot.

Inventari soetasime ja remontisime 18 369 euro eest. Suuremad ostud olid kümme voodikappi,kolm arvutit, kolmkümmend päästekangast sangadega. Kööki ostsime uued roostevabad seinakapid ja töölauad.

2023.a. läbisid neli tööle tulnud hooldajat hooldustöötaja täiendõppekoolituse. Koolitust finantseeris Eesti Töötukassa 5 268 euroga.

Sihtasutuse nõukogu otsusega ( Pr nr.2 05.04.2023 ) kinnitati hooldekodu kohatasuks kliendile alates juuli kuust 2023.a. 1350 eurot ja voodikesksele kliendile 1450 eurot kuus.

Eesti Haigekassaga sõlmitud iseseisva statsionaarse õendusabi s.o. hooldusravi leping kehtis kuni 30.09.2021.a. Alates 01.10.2021 on sõlmitud uus raamleping kehtivusega 30.09.2026.a.

2024.aastaks on esialgne Tervisekassaga sõlmitud iseseisva statsionaarse õendusabi lepingu maht on 1150 ravijuhtu summas 510 621 eurot ja õendus üldhooldusteenusel lepingu maht on 13 134 eurot 55 voodikohale.

2023.a. 2022.a.

Suuremad laekumised:

Tervisekassa poolt rahastatav stats.õendusabiteenus 462 599 362 242

Tervisekassa poolt rahastatav üldhooldusteenuse õendusteenus 48 414 44 676 hoolealuste pensionist ja sugulaste poolt tasutud üldhooldustasu 427 963 427 963