Juba 1603 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 9 Storybooki kasutajat. Keskmiselt on ettevõtet hinnatud 4,5 punktiga ja kommenteeritud 139 korda.

Tegevusaruanne 2023

Eesti Toidupank

Pärast kahe aasta pikkust ettevalmistust alustas Eesti esimene toidupank, Tallinna Toidupank, oma tegevust 2010. aasta märtsis, mille asutas

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond. Tänaseks on Eestis kokku 16 toidupanka, millest 4 opereerib SA Eesti-Hollandi Heategevusfond, ülejäänud on asutatud kas iseseisva mittetulundusühinguna või kuuluvad mõne heategevusorganisatsiooni juurde, kellega SA Eesti-Hollandi

Heategevusfond on sõlminud koostöölepingu. Kõik Eestis tegutsevad toidupangad opereerivad ühise nime all – Eesti Toidupank.

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond, katuseorganisatsioonina, korraldab lepinguid toidu tootjate, maaletoojate ja jaekettidega ning koordineerib koostööd kolme Sotsiaalministeeriumi programmi raames: 1) Euroopa Liidu Enim Puudust Kannatavate Abifond (FEAD/REACT Ostetud), 2) FEAD/REACT Annetatud toidu programm ning 3) Strateegilise Partnerluse programm.

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond vastutab jagatava toiduabi distributsiooni eest, kaasates teisi toidupanku ning partnereid, nagu omavalitsused ja heategevusorganisatsioonid. Korraldatakse koolitusi, toidukogumisi kauplustes, heategevuskampaaniaid ja erinevaid koostööprojekte. Samuti kogub SA Eesti-Hollandi Heategevusfond raha vajaliku inventari soetamiseks, näiteks külmikkaubikud, külmkambrid, sügavkülmkambrid, laoriiulid, roklad, kastid, kaalud, põlled, flaierid jms.

Toidupangad asuvad järgmistes Eesti linnades: Tartu (MTÜ Iseseisev Elu), Rakvere (MTÜ Rakvere Diakooniakeskus), Narva (SA Eesti-Hollandi

Heategevusfond), Jõhvi (MTÜ Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda), Paide (MTÜ Süda-Eesti Sotsiaalkeskus), Jõgeva (MTÜ Vooremaa Tugi),

Põlva (MTÜ Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda), Võru (Eesti Metodisti Kiriku Võru Kogudus), Valga (MTÜ Valga Abikeskus), Viljandi (SA

Perekodu), Pärnu (MTÜ Pärnu Toidupank), Kuressaare (MTÜ Saare Toidupank), Haapsalu (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond), Kärdla (MTÜ

Tuulte Tee), Rapla (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond) ja Tallinn (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond).

Kõik toidupangad teevad igal nädalal koostööd sadade maaletoojate, tootjate, talunike ning poodidega selleks, et koguda neilt mitte-realiseeritavat, kuid söömiseks kõlblikku toitu. Samuti teevad toidupangad koostööd 156 erineva heategevusorganisatsiooniga, erinevate sotsiaalkeskustega ning 76 kohaliku omavalitsusega, et jagada see päästetud toit inimestele, kes seda vajavad.

SA Eesti-Hollandi Heategevusfond on otseselt vastutav nii Tallinna Toidupanga, Narva Toidupanga, Rapla Toidupanga, Läänemaa Toidupanga kui ka kaudselt kõikide üle-eestiliste toidupankade toimimise eest.

Toidupank jagas 2023. aastal toiduabi keskmiselt 19 250 inimesele nädalas, kellest 3 500 olid Ukraina põgenikud. Umbes 45% jagatud toiduabist jagati otse abivajajatele koostöös 76 kohaliku omavalitsusega. 55% toiduabist jagati läbi 156 heategevusorganisatsiooni. Pärast kolmeaastast tugevat kasvu COVID-19 kriisi ja Ukraina põgenike saabumisega seoses, jäi 2023. aastal abisaajate arv ja toiduabi kogus enam-vähem samaks võrrelduna 2022. aastaga.

Lisaks päästetud toidule ostis SA Eesti-Hollandi Heategevusfond toitu juurde, kuna päästetud ja annetatud toidust ei jagunud piisavalt abivajajatele. Kauplused ja maaletoojad annetasid palju värsket toitu, näiteks leiba, puuvilju, köögivilju, liha ja piimatooteid, kuid nendelt ettevõtetelt sai vähe kuivtoitu (riis, pasta, pudru, suhkur) ja konserveeritud toitu (liha, kala, supp, õli). Kuna iganädalaste toidupakkide komplekteerimiseks on vaja ka neid toiduaineid, siis seetõttu tuli osta regulaarselt lisaks suures koguses ka neid tooteid. Toidu ostmiseks kasutatud vahendid saime nii rahvusvahelistelt fondidelt, Eesti ettevõtetelt ja erinevatelt heategevusorganisatsioonidelt kui ka eraisikutelt.

2023. aasta jooksul jagati kokku 4,17 miljonit kg toitu. 93% jagatud toidukogusest moodustas päästetud toit (toit, mida ei olnud võimalik enam müüa ja mis annetati Toidupangale) ning 7% moodustas annetatud või ostetud toit. Lisaks jagati 505 798 kilogrammi Euroopa Liidu ostetud toiduabi, mille rahastus tuli Euroopa Enim Puudust Kannatavate Abifondist. Augustis lõppes ülalmainitud projekt, kuna Sotsiaalministeerium läks üle uuele toidukaartide süsteemile, millega abivajajad saavad toitu ise kauplusest osta.

Eelmisel aastal sai Läänemaa Toidupank uue operaatori (SA Eesti-Hollandi Heategevusfond) ja koordinaatori. Lisaks osteti kaks uut külmikkaubikut Jõhvi ja Põlva Toidupankadele. Aprillis ja detsembris korraldati toidukogumispäevad, mille käigus koguti annetajatelt jaekauplustes kokku üle 58 029 kg toitu.

Tallinna Linnavalitsus toetas ka 2023. aastal rahaliselt Tallinna Toidupanga tegevust. Eesti Toidupank kogus rahalisi annetusi eraisikutelt läbi "Ma Armastan Aidata" keskkonna, m-tasku rakenduse ning teiste erinevate rakenduste ja keskkondade ja annetusnumbrite kaudu. Lisaks tegid

Eesti Toidupangale annetusi Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirik, JTI Baltic ja paljud teised organisatsioonid. 30. märtsil 2023 korraldati juba neljandat korda Lapsed Söönuks heategevuslik õhtusöök, mille käigus koguti 40 000 eurot ning mille tulu kasutati Tallinna Toidupanga supiköögi rajamiseks.

Eesti Toidupank kuulub Euroopa Toidupankade Föderatsiooni (FEBA) ja FEAD võrgustikku. Samuti osaleb see EL-i toidukaotuste ja toidujäätmete platvormis, aidates tõsta teadlikkust vaesusest, näljast, tõrjutusest ja toidu raiskamisest nii Eestis kui välismaal.

Toidupanga tegevus on võimalik tänu Euroopa Liidu, Sotsiaalministeeriumi, kohalike omavalitsuste, eraettevõtete, eraisikute, heategevusfondide ja Euroopa Toidupankade Föderatsiooni toetusele. Igal nädalal panustavad sajad vabatahtlikud toidu transportimisse, kogumisse, sorteerimisse,