Juba 1601 inimeseni on jõudnud selle ettevõtte bränding ja tema tegevusi jälgib 4 Storybooki kasutajat. Ettevõttele hinnanguid antud ei ole ja kommentaarid puuduvad samuti.

Tegevusaruanne 2024

I Sissejuhatus

Sihtasutuse Saaremaa Muuseum (edaspidi sihtasutus) on asutatud Eesti Vabariigi ja

Kuressaare Linnavalitsuse poolt 7. augustil 2017. aastal. Sihtasutuse eesmärgiks on oma vara valitsemise ja kasutamise kaudu koguda, säilitada, uurida ja vahendada Saare maakonna kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel ning tugevdada Saare maakonna kultuuri-, haridus- ja turismialast konkurentsivõimet.

Sihtasutuse arengukava on koostatud viieks aastaks (2022–2026). Sel arenguperioodil on sihtasutuse tegevused seotud kolme põhieesmärgiga – muuseum kui Saaremaa keskne mäluasutus; (cid:127) muuseum kui meeldejääva elamuse pakkuja; (cid:127) muuseum kui hea peremees ja organisatsioon.

(cid:127)

Saaremaa muuseumi visioon on olla Saaremaal toimunu ja toimuva talletamiskoht ning keskne mäluasutus maakonnas. Muuseum on nii kodu- kui ka välismaal tuntud Saaremaa sümbolmärk.

Muuseum on koht, kuhu inimesed heameelega tulevad ning kust lahkuvad rahulolevana ja targemana. Muuseum on üks Läänemere saarte muuseumide, linnuste ja teiste Saaremaa ning Eesti muuseumide koostöö edendajaid. Muuseum on väga hästi toimiv organisatsioon ja kõrgelt hinnatud tööandja. Saaremaa muuseumi missiooniks on olla

Saaremaa kui eripärase looduse, ajaloo ja kultuuriga piirkonna identiteedi säilitaja ja tugevdaja ning Saaremaa ja saarlaste lugude uurija, koguja ja vahendaja. Muuseum aitab kohalikel inimestel tunda ennast saarlasena ning tekitada külalistes arusaamist saarlastest ja saarlusest.

II 2024. aasta tegevuskava täitmine eesmärkide kaupa

Eesmärk nr 1: Muuseum on ja jääb Saaremaa keskseks mäluasutuseks

Muuseumi teadus- ja publitseerimistegevus ning kogud: 1. Korraldati kaks konverentsi: 26. jaanuaril linnuse I korruse taasavamise puhul konverents „Kuressaare lossi taassünni algus. Kokkuvõte Saaremaa Muuseumi kaasajastamise esimesest etapist aastatel 2022–2023“ ja 27. septembril ajalookonverents „1944 – sõja ja rahu vahel“, mis tõid kohale rohkearvuliselt kuulajaid.

2. Osaleti Eesti Mälu Instituudi juhitavas näituseprojektis „Saatuseaasta 1944“, mille käigus valmis Saaremaal muuseumikogude põhjal kolm 1944. aasta põgenemisele pühendatud näitust, mida eksponeeriti Kuressaares Kalda puiesteel, Viki külas Mihkli talumuuseumi juures ja Sõrves Pääslase maja juures.

3. Anti välja esmakordselt kaks muuseumi toimetist ühel aastal (nr 14 ja nr 15): Jaan

Tamm „Saaremaa ja Muhu linnused ja maalinnad“ ning Endel Püüa „Maavalitsemine

Saaremaa moodi (Saare maakonna volikogu ja maavalitsus 1917–1940)“.

4. Viidi läbi seitse (7) arheoloogilist uuringut, nn päästekaevamised, millele lisandus Maasilinna ordulinnuse varemete kompleksile arheoloogilise väärtuse piiride määramiseks tehtud eksperthinnang.

5. Täiendati kogusid 794 museaali võrra. Kogumistöö toimus vastavalt tegevuskavale ja kogumispõhimõtetele.

6. Digiteeriti ja kirjeldati museaale, mille tulemusel on muuseumide infosüsteemis (MuIS) 100% museaalidest kirjeldatud ja 57% digiteeritud.

7. Kunstikogu hoidla sai uue riiulisüsteemi ja kantselei keldri hoidla sai uued riiulid.

8. Tööle hakkas kõigi muuseumi hoidlate kliima monitooringusüsteem.