Lümfödeemi korral on normaalne lümfisüsteemi toimimine häiritud ning rakkudevahelisse ruumi koguneb liigselt koevedelikku. Lümfisüsteem kogub pidevalt rakkudevahelisest ruumist sinna veresoontest väljunud plasmat. Lisaks koevedelikule sisaldab lümf lipiide, valku, suhkruid, jääkaineid, K, Cl, Ca, vigastuste korral ka punalible rakke, mikroobe, värvaineid (tätoveerimisest).

Lümfisüsteemi mittetoimimisel on mitmeid põhjusi ning seetõttu jagatakse lümfitursed kaheks:        - primaarne e kaasasündinud lümfisüsteemi patoloogia                                                                                  - sekundaarne e lümfisüsteemi kahjustus, mis tekib elu jooksul lümfisoonte ja/või -sõlmede blokeerimise, eemaldamise või kahjustuse järgselt (näiteks traumad, põletused, kasvajad, vähiravis operatsioonil eemaldatud lümfisõlmed, kiiritusravi, roospõletikud jne).

Lisaks jagatakse kõik tursed veel omakorda lümfodünaamilisteks ja lümfostaatilisteks vastavalt sellele, kas lümfisüsteem on vaid ajutiselt ülekoormatud või lõplikult kahjustunud. Näiteks on lümfodünaamiliste tursete põhjuseks vigastused, veenilaiendite probleemid, nihestused, lipoödeemid, organpuudulikkused, kergemad operatsioonid jms. Nende kõikide põhjuste korral on lümfisüsteem ise terve ja toimiv. Lümfostaatiliste tursete põhjusteks on kõik primaarsed lümfisüsteemi patoloogiad ja lisanduvad ka sekundaarsed tursed, mille korral on toimunud lümfisüsteemi jäädav kahjustumine: lümfisõlmede eemaldamisega operatsioonid, lümfisõlmi ja -sooni kahjustav kiiritusravi.

Lümfisüsteemil on kolm põhilist funktsiooni:                                                                                                         1. Võitlemine infektsioonidega - lümfisüsteem transpordib lümfotsüüte, kelle ülesandeks on         võidelda organismis põletikkudega                                                                                                                         2. Koevedeliku puhastamine - kui veri liigub mööda kudesid, siis jääb teatud osa vedelikke ja   valke ehk jääkprodukte maha. Vedelik koos jääkproduktidega korjatakse lümfi poolt ülesse,   puhastatakse ja puhastatud koevedelik suunatakse tagasi vereringesse                                                    3. Lipiidide imendumine - lümfisüsteemi imenduvad ka lipiidid ehk rasvarakud, mis kantakse   edasi vereringesse. Seeläbi osaleb lümf ka ainevahetuses.

Lümfödeemi korral hinnatakse turse võimalikke tekkepõhjuseid ning sümptomeid.  Põhilisteks sümptomiteks on : mööduv või pidev jäseme või mõne muu kehapiirkonna turse peale operatsiooni või traumat ; ebamugavus ja raskustunne, valu ja jäikus kahjustatud kehapiirkonnas; liikumispiiratus; temperatuuri muutused konkreetses piirkonnas, riided ja jalanõud või ehtedjms on tavapärasest pingumal olekus; püsiv üle 3 kuu kestnud paistetus.

Lümfödeemiga patsientidel on suurem risk põletike tekkeks (näiteks roospõletik). Tugev tselluliit, pehmed koed selle all ning naha bakteriaalne infektsioon võivad põhjustada või süvendada lümfisüsteemi kahjustust. Korduv tselluliidi põletik või roospõletik võivad lümfödeemi veelgi süvendada.

Lümfödeem ei ole väljaravitav, eriti kui on tegemist lümfisüsteemi pöördumatu kahjustusega. Kuid selle tähelepanuta jätmine viib aja jooksul järjest tõsisemate tervise probleemideni. Õigeaegse raviga on võimalik sümptomeid leevendada ja peatada haiguse edasine kulg. Lümfiturse ravi nimetatakse komplektseks füüsikaliseks turseraviks (KFT), mille eesmärk on vähendada turse suurust, parandada selle kuju, leevendada valu turse piirkonnas, parandada naha seisundit. Turse ravi sisaldab manuaalset lümfidrenaazi (MLD), kompressioonsidumist, pneumaatilist kompresssioonravi, naha- ja haavahooldust, lümfiteipimist, füsioteraapiat ja nõustamist. Turse kontrolli alla saamisel aitab lümfiterapeut valida vastavad kompressioontooted, mis aitavad säilitada saavutatud tulemust.