This company's branding has already reached 194,669 peopleand his is followed by 517 Storybook users.On average, the company has been rated 3.7 points.and commented 157 times.

Tegevusaruanne 2024

1. Üldinformatsioon 1.1. Sissejuhatus

Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne hõlmab konsolideeritud teavet AS-i SEB Pank (edaspidi Pank) ja selle tütarettevõtja

AS SEB Liising (edaspidi ühiselt Grupp) osas, mis on koostatud 31. detsembril 2024 lõppenud aasta kohta. Kõik esitatud arvud on 31.12.2024. aasta seisuga või lõppenud aasta kohta, kui ei ole toodud teisiti.

Panga sajaprotsendiline omanik on Rootsis registreeritud ja börsil noteeritud emaettevõtja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ), mida koos kõigi oma tütarettevõtjatega nimetatakse edaspidi Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupiks. Tegemist on pika ajalooga Põhja-Euroopa juhtiva finantsteenuste grupiga, millel on üle 19 000 töötaja.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp on ainulaadse kliendibaasi ja turupositsiooniga pank, mis teenindab kliente koduturgudel ja rahvusvahelise võrgustiku kaudu üle maailma ning pakub laia valikut juhtivaid finantsteenuseid ettevõtetele ja asutustele Põhjamaades, Saksamaal ja Ühendkuningriigis. Rootsis ja Baltikumis pakub Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp universaalseid pangateenuseid. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupil on hea positsioon äriklientide teenindamisel üle maailma, omades kontoreid mitmes rahvusvahelises finantskeskuses. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi rahvusvaheline võrgustik on väga tõhusaks vahendiks ülemaailmsetele finantsasutustele juurdepääsu pakkumisel investeerimisvõimalustele Põhjamaade varadesse – valdkonda, milles ollakse turuliider.

Grupi eesmärk on kujundada tulevikku positiivselt, pakkudes vastutustundlikku nõustamist ja kapitali – täna ja tulevastele põlvkondadele. Selle saavutamiseks on määratletud kolm käitumisviisi: väärtuse loomine, pikaajaline tegutsemine ja positiivsete suhete loomine. Edu võti on oskuslik meeskond ja nende pühendumus pakkuda parimat võimalikku kliendikogemust. Seisuga 31.12.2024 on AS SEB Panga grupil ligilähedaselt 725 000 klienti, keda teenindab 1 103 töötajat.

1.2. Õiguslik struktuur

Grupi õiguslik struktuur seisuga 31.12.2024:

Registri Registreerimis- Soetusmaksu-

Ärinimi Aadress Põhitegevusala Osalus number kuupäev mus (milj. EUR)

Grupi

AS SEB Pank 10004252 08.12.95 Tallinn, Tornimäe 2 Pangandus emaettevõtja

AS SEB Liising 10281767 03.10.97 Tallinn, Tornimäe 2 Liising 100,0% 1,8

AS Rentacar (AS SEB Liising tütarettevõtja) 10303546 20.10.97 Haapsalu, Posti 41 Liising 100,0% 0,0

Sertifitseerimis- ja

SK ID Solutions AS 10747013 27.03.01 Tallinn, Pärnu mnt 141 ajatempliteenused 25,0% 1,0 2,8

Kõik ettevõtjad on registreeritud Eesti Vabariigi Äriregistris.

Kõigi investeeringute puhul võrdub osaluse protsent nii osalusega aktsiate arvust kui ka osalusega häälte arvust.

Muudatused Grupi õiguslikus struktuuris

Grupi struktuuris ei toimunud 2024. majandusaastal ja kuni käesoleva aruande heakskiitmiseni mingeid muudatusi.

Muud ühendused, mis ei kuulu konsolideerimisgruppi:

Mittetulundusühing SEB Heategevusfond on konsolideerimisgruppi mittekuuluv ühing, mis registreeriti 06.01.2006. Ühingu eesmärgiks on rahaliste vahendite kogumine ning jaotamine heategevuslikel eesmärkidel vanemliku hoolitsuseta jäänud lastega tegelevatele organisatsioonidele. Ühingu lõpetamisel antakse pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega Eesti Vabariigi Valitsuse nimekirja kantud tulumaksusoodustusega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik-õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.

Mittetulundusühing SEB Spordiklubi on konsolideerimisgruppi mitte kuuluv ühing, mis alustas tegevust 2008. aasta septembris.

Ühingu eesmärgiks on spordiürituste korraldamine võistlustasemel ning oma tegevuse ja toetajate reklaamimiseks reklaamürituste korraldamine. Ühingu lõpetamisel antakse ühingu vara üle ühinguga samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele või teistele isikutele põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks avalikkuse huvides.

Teave kontorite kohta 2024. aasta lõpu seisuga oli Pangal üle Eesti 14 kontorit, millest kõik tegelevad klientide teenindamise ja nõustamisega.

Sularahateenust pakutakse ATM-võrgu kaudu nii kontorites kui ka erinevates teeninduskohtades üle Eesti. 2024. aastal võõrandati

Grupi ATM-võrk Brinks Estonia OÜ-le.

Konsolideerimisgrupp Eesti krediidiasutuste seaduse mõistes ja Grupp konsolideerimises vastavalt IFRS-ile kattuvad.

1.3. Organisatsioonistruktuur ja Panga komiteed

Panga juhtimisraamistik on kehtestatud vastavalt seadustele, põhikirjale ning sise-eeskirjadele ja juhistele, milles on selgelt määratletud juhtorganite ülesanded ja kohustused. Panga juhtimisorganid on aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. Juhatus on Panga täitevorgan.

Nõukogu – kollektiivne järelevalveorgan, mis teostab järelevalvet Panga tegevuse üle ja tagab, et Pangal on tõhus sisekontrollisüsteem.

Nõukogus on 7 liiget: Pia Warnerman (esimees), Niina Äikäs, Aušra Matusevičienė, Mats Torstendahl, Juha Kotajoki (sõltumatu),

Nina Hammarström (sõltumatu), Athina Pehrman (sõltumatu). 13.06.2024 astus Erkka Näsäkkälä nõukogust tagasi. 2024. aastal toimus 10 koosolekut.

Nõukogu komiteed

Nõukogu on moodustanud komiteed, mis tegelevad konkreetsete kindlaksmääratud küsimustega ja valmistavad need küsimused ette nõukogule otsuse tegemiseks. Komiteesid on kolm: - Riskikomitee, mis annab nõu olemasoleva ja tulevase riskivalmiduse ja -strateegia osas, aitab jälgida sellise strateegia rakendamist; - Auditi- ja vastavuskontrollikomitee, mis toetab Panga raamatupidamisarvestuse, varahalduse ja finantstingimuste rahuldava kontrolli kehtestamist ja kontrollimist vastavalt välis- ja sise-eeskirjadele, toetab nõukogu ka sisekontrollide piisavuse ja tõhususe kehtestamisel ja jälgimisel eesmärgiga tagada vastavus sisemistele ja välistele nõuetele; - Töötasukomitee, mis nõustab töötasude, juhtimisoskuse, talitluspidevuse ja muude personalijuhtimisega seotud küsimuste osas.

Lisaks täidab töötasukomitee nomineerimiskomitee ülesandeid, hinnates juhtorganite ja võtmeisikute sobivust; valides ja nimetades ametisse juhtorganite ja võtmeisikute kandidaate.

Need komiteed annavad nõukogule korrapäraselt aru. Nõukogu hindab jooksvalt selliste komiteede ülesehitust, koosseisu ja volitusi.

Juhatus – Panga juhtimisfunktsiooni täitev juhtorgan, kes viib ellu Panga strateegiat ja strateegias nimetatud eesmärke. Juhatus vastutab Panga usaldusväärse ja turvalise haldamise ning juhtimismeetmete rakendamise eest, et tagada Panga tegevuse tõhus ja usaldusväärne korraldus.

Juhatuse liikmed seisuga 31.12.2024:

Allan Parik Juhatuse esimees

Peep Jalakas Juhatuse liige, Ettevõtete panganduse valdkonna juht

Ainar Leppänen Juhatuse liige, Jaepanganduse valdkonna juht

Eve Kümnik Juhatuse liige, Finantsjuhtimise ja äriteenuste valdkonna juht

Alto Aljas Juhatuse liige, Panga riskijuht, Krediidi ja riski valdkonna juht

Monika Kallas-Anton Juhatuse liige, Kliendiriski juhtimise ja turbe valdkonna juht

AS-i SEB Pank juhatuse liikmed kuuluvad Grupi ühingute nõukogudesse. Allan Parik on AS SEB Liising, AS SEB Varahaldus ja SEB Life and Pension Baltic SE nõukogu liige. Ainar Leppänen on AS-i SEB Liising ja AS-i SEB Varahaldus nõukogu liige. Peep Jalakas on AS-i

SEB Liising nõukogu liige.

Teave välisaudiitori kohta

Grupi konsolideeritud raamatupidmisaruannet auditeerib Ernst & Young Baltic AS. Grupi audiitor on 2024. aasta jooksul osutanud muid kindlustandvaid teenuseid, mida audiitorid peavad osutama vastavalt krediidiasutuste seadusele, väärtpaberituru seadusele ja muid, Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse kohaselt lubatud teenuseid.

AS SEB Pank juhtimiskorda käsitlev teave

AS SEB Pank juhindub Panga juhatuse ja nõukogu liikmete värbamisel krediidiasutuste seadusest ja Euroopa Pangandusjärelevalve (edaspidi EBA) suunistest juhtorgani liikmete ja võtmeisikute sobivuse hindamise kohta.

Panga juhatuse ja nõukogu liikmeteks valitakse isikud, kellel on krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon.

Töökuulutused otsitava ametikoha kohta avaldatakse erinevates personaliotsingu kanalites sh pangagrupi siseveebis, samuti kasutatakse sihtotsingut. Erinevate kanalite kasutamine tagab võimalikult suure hulga potentsiaalselt sobivate kandidaatide informeerituse vakantsest ametikohast ja sellele esitatud nõuetest.

Värbamisprotsessi käigus esitab potentsiaalne kandidaat Pangale ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et puuduvad sellised asjaolud, mis välistavad tema õiguse olla krediidiasutuse juht.

Panga juhatuse ja nõukogu liikmete kandidaatide sobivust hindab Panga nõukogu töötasukomitee, mis täidab ühtlasi nomineerimiskomitee ülesandeid. Kandidaadi hindamisel lähtutakse AS-i SEB Pank tegevuse iseloomust, ulatusest ja keerukusest ning ametikohaga kaasnevatest kohustustest. Komitee hindab kandidaadi reputatsiooni, tema ametikohale vastavaid teadmisi, oskusi ja kogemusi, samuti sõltumatust ja ametiülesannete täitmisele pühendatavat aega. Komitee peab tagama kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste sobiva tasakaalu.

Oluliseks kriteeriumiks juhatuse ja nõukogu liikmete valikul on ka mitmekesisuse põhimõtete järgmine, mis tähendab, et AS SEB Pank pakub võrdseid võimalusi ja õigusi kõigile, sõltumata soost, rahvusest, etnilisest päritolust, vanusest, seksuaalsest orientatsioonist, soolisest identiteedist või usutunnistusest.

Uute liikmete valimisel lähtutakse põhimõttest, et nõukogu ja juhatuse koosseis peab olema Panga juhtimiseks piisavalt mitmekesine.

See võimaldab erinevate kogemuste, teadmiste ja vaatenurkade laialdasemat kasutamist juhatuse ja nõukogu töös, mis omakorda tagab parema juhtimis- ja otsuste kvaliteedi ja äritulemused. Panga juhatuse ja nõukogu moodustamisel pöörab Pank tähelepanu, et selle koosseis oleks lisaks teadmistele ja kogemustele piisavalt laiaesinduslik ka lähtuvalt vanusest, soost, geograafilisest päritolust, haridusest ja töökogemusest.

Juhatuse liikmete värbamise ja sobivuse hindamise protsessi koordineerib Personali- ja koolituse divisjon.

1.4. Grupi sisekontrollisüsteemi eesmärgid, ülesehitus ja organisatsioon

Sisekontroll finantsaruandluse üle (edaspidi ICFR) viitab protsessidele, mida Grupp ja Pank on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eeskujul rakendanud finantsaruannete täpsuse ja usaldusväärsuse tagamiseks. See hõlmab kontrolle, mis on suunatud finantsaruandlusega seotud vigade ja pettuste ennetamisele või avastamisele. Need kontrollid hõlmavad tavaliselt põhimõtteid, tegevuskordi ja järelevalvemehhanisme, mis annavad piisava kindluse usaldusväärsete finantsaruannete koostamise kohta. ICFR on ettevõtte juhtimise oluline osa ja selle vaatab igal aastal läbi auditi- ja vastavuskontrollikomitee.

ICFR on väljakujunenud protsess, mille eesmärk on pakkuda piisavat kindlust finantsaruandluse usaldusväärsuse osas ja vähendada väärkajastamiste riski. ICFR põhineb Treadway komisjoni toetavate organisatsioonide komitee (edaspidi COSO) kehtestatud raamistikul ja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp rakendab seda iga-aastases tsüklis.

Kogu aasta jooksul viiakse läbi järgmised etapid: 1. Riskianalüüs ja piiritlemine. Et teha kindlaks ja mõista, milliseid riske, mis on aruandlusprotsessi, majandustulemuste ja bilansiaruannete jaoks asjakohased ja olulised, analüüsitakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi ja üksuse tasandil.

Tulemusi kasutatakse selleks, et määrata kindlaks, milliseid üksusi, protsesse ja süsteeme peab ICFR-protsess tuleval aastal hõlmama.

2. Riskide ja kontrollide kindlakstegemine. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp otsustab riskihindamise ja piiritlemise tulemuste põhjal, milliseid protsesse tuleb järgmisel aastal analüüsida. Seejärel vaadatakse piiritletud protsessid läbi töötubades, kus arutatakse riske ja kontrolle.

3 Kontrollide hindamine. Kontrollide omanikud hindavad kontrolle aasta jooksul pidevalt enesehindamise kaudu. Nii saab tuvastada

Grupi nõrgad kohad, rakendada kompenseerivaid kontrolle ja teha parandusi. Hindamisel kirjeldatakse olulisi finantsaruandluse riske ja kommenteeritakse olulisi kõrvalekaldeid võrreldes eelmiste kvartalitega.

4. Aruanne. Järelevalvealaste tegevuse tulemused koondatakse ja analüüsitakse, et hinnata ICFRi jääkriski. Järelevalvearuanded esitatakse finantsjuhile kord kvartalis. Aruanne aitab kaasa läbipaistvusele Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis ja võimaldab jääkriskide alusel seada parendustegevused tähtsuse järjekorda. Aruanne esitatakse igal aastal ka auditi- ja vastavuskontrollikomiteele.

5. Sõltumatu ülevaatus. Lisaks sellele protsessile viib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi siseaudit läbi sõltumatuid ICFR raamistiku ülevaatusi ning välisaudit testib ICFR raamistiku kontrolle Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi finantsauditi raames.

2. Ülevaade Grupi tegevustest ja olulistest sündmustest 2.1. Majanduskeskkond 2024. aastal püsis Eesti majandus jätkuvalt surve all ja SKP vähenes 0,3% võrreldes eelneva aastaga. Majanduslangus oli laiapõhjaline, olles põhjustatud nii kaupade madalast ekspordimahust kui nappidest investeeringutest põhivarasse. Eraisikute tarbimine jäi 2024. aastal nõrgaks. Kuigi reaalpalkade tugev kasv aitas leibkondade kulutusi stabiliseerida, püsis tarbijakindlus habras, mida pärssisid mured maksutõusude ja aeglase majanduse taastumise pärast. Varasem kõrge inflatsioon leevenes suvekuudel, kuid kiirenes aasta lõpu poole uuesti eelmise aasta madalama võrdlusbaasi tõttu.

Eesti tööturg näitas vaatamata nõrgale majanduskasvule vastupidavust. Töötuse määr saavutas 2024. aasta esimeses kvartalis tipu, ulatudes 7,8%-ni, kuid hakkas seejärel langema. Palgakasv jätkus varasemast jätkusuutlikumas tempos, keskmine brutopalk suurenes 2024. aasta kolmandas kvartalis aastaga 8,1%, toetades leibkondade ostujõudu. Uusi töökohti loodi nõrga majandusaktiivsuse tõttu siiski vähe.

2024. aasta teises pooles hakkas taastuma kinnisvaraturg, mida toetasid madalamad intressimäärad. Elukondliku kinnisvara tehingute arv kasvas, kuid ehitustegevus jäi madalaks arendajate piiratud kindlustunde tõttu.

2024. aasta lõpus hakkasid mitmed sektorid ilmutama stabiliseerumise märke. Tööstustoodang ja jaemüük näitasid mõlemad tagasihoidlikku kasvu. Teenindussektor, eriti IKT teenuste eksport, püsis tugev, aidates leevendada traditsiooniliste tööstusharude nõrga seisu negatiivset mõju majandusele. Suuremad raskused kimbutasid endiselt ehitussektoriga seotud valdkondasid, mis kajastas nii põhjamaiste eksporditurgude nõrkust kui ka madalat kodumaist nõudlust.

2.2. Tulemuste kommentaar

Grupi 2024. aasta kasum oli 175,0 miljonit eurot ja tegevuskasum 273,3 miljon eurot. Grupi panus Eesti riigikassasse suurenes aastaga ligi kaks korda - 121,3 miljoni euroni, suuresti 2024. aastal väljamakstud dividendide tulumaksu tõttu. Aastaga kahekordistus ka Grupis hoiustavate klientide tulu. Laenunõudluse kasv näitab majanduskeskkonna paranemist.

2024. aasta positiivseim trend oli laenuaktiivsuse taastumine. Ettevõtjate laenuportfell kasvas aastaga 9,3% ja eraisikulaenud 5,5%.

Aastaga finantseeris Grupp enam kui 4 500 kodu ostmist ja enam kui 7 700 äriidee elluviimist. Kokku kasvas Grupi laenuportfell 2024.

aastal 7,1%. Laenuportfelli kvaliteet on püsinud majanduslanguse ajal tugev, mis võimaldas eelmisel aastal vähendada võimalike laenukahjumite katteks tehtud eraldisi 5,6 miljoni euro võrra.

Hoiuseintressid püsisid klientidele soodsad. Nii teenisid Grupi kliendid hoiustelt eelmisel aastal 103,7 miljonit eurot tulu, kui 2023.

aastal oli sama näitaja 57,3 miljonit ja 2022. aastal vaid 3,2 miljonit. Seega teenisid Grupi kliendid möödunud aastal oma hoiustelt 100 miljonit eurot enam kui kaks aastat tagasi. Eraisikute hoiused kasvasid Grupis aastaga 10,0%. Ettevõtjate hoiused vähenesid aastaga 2,0%, mis on märk, et majanduskeskkond on endiselt habras ja osad ettevõtted peavad igapäevategevuses kasutama sääste.

18. detsembril 2024 teatas Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp plaanist lihtsustada oma juriidilist struktuuri Baltikumis, liites Eesti, Läti ja Leedu pangad üheks üksuseks. Ümberkorralduse eesmärk on suurema, tugevama ja tõhusama pangana toetada klientide kasvuplaane, tagades samas sujuva pangateenuste osutamise Eestis, Lätis ja Leedus.

Ühtse juriidilise üksuse loomisega saab Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp paremini ära kasutada kohalike pankade tugevusi kogu regioonis ning parandada oma rahastamisvõimekust tänu konsolideeritud bilansile. Struktuurimuudatus suurendab

Grupi võimekust toetada pikaajalisi ja suuremahulisi projekte kogu Baltikumis, pakkudes äriklientidele paremat nõustamist ja laiemat ligipääsu kapitalile.

Uus juriidiline struktuur loob eeliseid ka jaeklientidele, kuna lihtsustatud juhtimisraamistik kiirendab uute toodete ja lahenduste turuletoomist. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp jääb kindlaks oma pühendumusele Balti regiooni arengule ning jätkab äritegevuse arendamist vastavalt klientide vajadustele.

Eeldusel, et kohalikud finantsjärelevalve asutused ja Euroopa Keskpank (edaspidi ECB) annavad vajaliku heakskiidu, jõustub uus juriidiline struktuur 2027. aasta alguses. Ühendatud juriidilise üksuse asukohaks saab Eesti, filiaalidega Lätis ja Leedus.

Grupp lõpetas 2024. aasta 175,0 miljoni euro suuruse kasumiga (2023. aasta kasum oli 231,7 miljonit eurot). Grupi tegevustulud ulatusid 352,7 miljoni euroni (2023. aastal 356,0 miljoni euroni) ning tegevuskulud 85,0 miljoni euroni (2023. aastal 78,4 miljoni euroni). Neto eeldatavaid krediidikahjumeid vähendas Grupp 5,6 miljoni euro ulatuses (2023. aastal vähendati 3,1 miljonit eurot).

Kehtestatud lõivusid kriisilahendusfondi 2024. a ei arvestatud (2023. aastal 1,9 miljonit eurot).Tulumaksu arvestati 98,3 miljonit eurot (2023. aastal 47,1 miljonit eurot). Grupp maksis 2024. aastal Eesti riigi tuludesse kokku 121,3 miljonit eurot (2023. aastal 64,5 miljonit eurot) erinevaid makse.

2.2.1. Likviidsuse juhtimine ja rahastamisstruktuur

Grupi likviidsuse juhtimise üldine eesmärk on kindlustada, et Grupp omaks kontrolli likviidsusriski üle, sh omaks piisavalt raha või raha ekvivalente oma likviidsuskohustuste õigeaegseks täitmiseks kõikides ettenähtavates olukordades ja vääringutes ilma oluliste täiendavate kuludeta. Grupi likviidsuspositsioon püsis 2024. aastal kindlana, mida iseloomustasid tugevad likviidsuse suhtarvud, ületades regulatiivseid ja sisemisi limiite ning eesmärke piisava puhvriga.

Grupi rahastamisstruktuuris 2024. aastal olulisi muudatusi ei toimunud – hoiused jäid peamiseks varade rahastamisallikaks. Aasta jooksul võis täheldada tähtajaliste hoiuste osakaalu järkjärgulist tõusu, mis tulenes muutunud intressikeskkonnast. Grupi peamiseks hulgirahastamise allikaks jäi endiselt Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp.

2.2.2. Riskijuhtimine

Risk on defineeritud Grupis kui võimalik negatiivne kõrvalekalle oodatavast finantstulemusest. Riskide võtmine ja riskijuhtimine on kogu Grupi äritegevuse lahutamatud osad ja peavad seetõttu olema seotud äristrateegiaga. Grupi kasumlikkus ja elujõulisus sõltuvad otseselt võimest tuvastada, mõõta, hinnata, jälgida, juhtida, leevendada, raporteerida ja hinnastada kõiki materiaalseid riske, millega kokku puututakse, hoides samal ajal piisavat kapitali- ja likviidsuspositsiooni ettenägematuteks sündmusteks.

Nõukogu vastutab riskijuhtimise raamistiku ja põhimõtete ning Grupi poolt võetavate riskide maksimaalsete vastuvõetavate tasemete kehtestamise eest. Grupi riskiisu on nõukogu pikaajaline vaade riskiliikidele ja -tasemetele, mida Grupp on valmis võtma, et saavutada oma üldised ärieesmärgid.

Grupp juhib oma finants- ja mittefinantsriski, nagu on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamisaruande lisas 2. Riskipoliitika ja - juhtimine. See osa sisaldab ka riskipoliitika ja -struktuuri kirjeldust, samuti riskijuhtimise ja mõõtmismeetodite kirjeldust riskiliikide kaupa.

Riskijuhtimise põhimõtetes olulisi muudatusi ei toimunud. Samas rakendati või muudeti mitut riskimõõtmismudelit ja täiustati riskiisu raamistikku.

2.3. Suhtarvud ja varade kvaliteet

Suhtarvud (miljonites eurodes) 2024 2023

Puhaskasum 175,0 231,7

Tegevuskasum 273,3 278,8

Omakapitali tootlus (ROE), % 15,71 20,44

Vara tootlus (ROA), % 1,97 2,74

Neto intressitulu 288,5 294,6

Puhas intressimarginaal (NIM), % 3,30 3,58

Kulude ja tulude suhe, % 24,10 22,02

Laenude ja deposiitide suhe, % 111,47 108,26

Neto eeldatava krediidikahjumi määr*, % (Lisa 10 ) 0,07 0,04

Eeldatava krediidikahjumi kaetuse määr, % (Lisa 14 ) 0,21 0,29

Esimese taseme põhiomavahendite (CET1) suhtarv, % (Lisa 34 ) 23,59 27,22

Selgitused

Omakapitali tootlus (ROE) = Puhaskasum/Keskmine omakapital * 100

Vara tootlus (ROA) = Puhaskasum/Varad, keskmine * 100

Puhas intressimarginaal (NIM) = Neto intressitulu/Intressitootvad varad, keskmine * 100

Kulude ja tulude suhe = Tegevuskulud kokku/Tulud kokku * 100

Laenude ja deposiitide suhe = Laenud klientidele/Klientide hoiused ja laenud *100

Neto eeldatava krediidikahjumi määr=Neto eeldatav krediidikahjum (Lisa 10 )/Eelmise perioodi bruto laenud, finantsgarantiid ja laenukohustused *100

Eeldatava krediidikahjumi määr=Laenude, finantsgarantiide ja laenukohustuste eeldatava krediidikahjumi allahindlus kokku (Lisa 14)/ Bruto laenud, finantsgarantiid ja laenukohustused *100

Esimese taseme põhiomavahendid (CET1) / Koguriskipositsioon *100

Varde kvaliteet (miljonites eurodes) 31.12.2024 31.12.2023

Koguvarad 9 136,0 8 647,8

Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud 4,9 10,3

Tähtajaks tasumata nõuded ja laenud/ Koguvarad, % 0,05 0,12

Eeldatavad krediidikahjumid laenudelt krediidiasutustele ja laenudelt klientidele 15,4 21,6 3. Tasustamise põhimõtted ja nende elluviimine Grupis

Grupil on kinnitatud töötasupoliitika, mis on kooskõlas Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi töötasupoliitikaga. Kõnealuse töötasupoliitika koostamisel on arvestatud kohalike õigusaktide nõuete ja Grupi tegevusega.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk – läbi vastutustundliku nõustamise ja kapitali kujundada positiivset tulevikku, nii täna kui tulevastele põlvedele. Selleks, et nimetatud eesmärki ellu viia, on äärmiselt oluline, et Grupp suudab kaasata, hoida, arendada ja tasustada õigeid talente ning töötajaid. Grupi töötasupoliitika eesmärk on kehtestada peamised töö tasustamise põhimõtted, mis võimaldavad tasustada jätkusuutlikku pikaajalise väärtuse loomist kooskõlas aktsionäride huvidega.

Töötasupoliitika toetab soovitud sooritust, teguviisi ja käitumisviisi ning edendab kindlat ja tõhusat riskijuhtimist. Samuti aitab töötasupoliitika vältida riski, et töötasumudelid võiksid ajendada võtma liigseid riske või tekitaksid huvide konflikti, mis kahjustaks

Panga klientide parimaid huve. Samuti on Grupi eesmärgiks maksta oma töötajate konkurentsivõimelist töötasu turgudel ja segmentides, kus Grupp tegutseb, et motiveerida kõrge sooritusega töötajaid. Tulemusjuhtimise protsess – selgete ja ühistele eesmärkidele suunatud tulemusmõõdikute seadmine, eesmärkide täitmise pidev jälgimine ja tulemustele vastava tasusüsteemi loomine – on pangas kehtiva tulemusjuhtimise kultuuri alus.

Töötasupoliitika kehtestamise protsess, sealhulgas töötasu- ja presonalikomitee koosseis ja volitused

Grupp juhindub töötasupoliitikast, mis kinnitati AS-i SEB Pank nõukogu poolt 25.03.2024. Kõik Grupi ettevõtted on töötasupoliitika nõuded rakendanud. Töötasupoliitika väljatöötamisel ei kasutatud väliseid nõustajaid.

Kord aastas vaatab Panga personaliüksus koos vastavuskontrolli ja riskikontrolli üksustega töötasupoliitika üle ja esitab poliitika muutmiseks ettepanekud. Töötasupoliitika kinnitab Panga nõukogu Panga töötasu- ja personalikomitee ettepanekul. Panga juhatus vastutab töötasupoliitika rakendamise eest.

Töötasu- ja personalikomitee (31.12.2024)

Töötasu- ja personalikomitee (Töötasukomitee) toetab nõukogu tasustamise, juhtimise, talitluspidevuse ja teistes personaliga seotud küsimustes ning pakub kandidaate Grupis olevatele vabadele ametikohtadele ja soovitab kandidaate vastavates äriüksustes arutada. Töötasukomitee täidab ka teisi funktsioone vastavalt töötasukomitee regulatsioonidele ja seotud õigusaktidele.

Töötasukomitee liikmete kandidaadid on kinnitatud AS-i SEB Pank nõukogu poolt. Töötasukomitee esimeheks või liikmeteks ei tohi valida AS-iga SEB Pank või tema tütarettevõtjatega töösuhtes olevaid isikuid ega olla AS-i SEB Pank juhatuse liikmeid.

Töötasukomitee liikmed on:

Nina Hammarström

Sõltumatu nõukogu liige

Mats Emil Torstendahl

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) asepresident ja tegevjuhi asetäitja

Juha Lassi Johannes Kotajoki

Sõltumatu nõukogu liige

Töötasu ja töötulemuste hindamise omavaheline tasakaal

Grupp jälgib ja kindlustab pidevalt, et muutuvtasu mudelid ei tekitaks olukorda, kus töötajad satuksid klientidega huvide konflikti, et need soodustaksid ärieetika koodeksile vastavat käitumist ja ei motiveeriks liigset riskivõtmist. Seda jälgimist toetavad Grupi kontrollfunktsioonid. Töötasukomitee uurib riski ja kapitali komiteega konsulteerides, kas tasustamissüsteemide pakutavad stiimulid võtavad asjakohaselt arvesse riski, kapitali, likviidsust ja tulude tõenäosust ja ajastust.

Suurepärase äritulemuse saavutamiseks tuleb kombineerida individuaalne tulemuslikkus tasakaalustatud riskivõtmisega.

Tasustamine peab olema üles ehitatud nii, et see innustaks saavutama tulemusi kohe ja ühtlasi tegema ka pikaajalisi strateegilisi otsuseid, mis on vajalikud jätkusuutlikuks äritegevuseks. Kogu tasu, mida konkreetse ajavahemiku eest makstakse, tuleb asetada mitmeaastasesse raamistikku ning see ei tohi ohustada Grupi võimet saavutada ühe äritsükli vältel koondtasandil positiivset tulemust ega mõjutada negatiivselt Grupi tugevat kapitalibaasi.

Individuaalne hindamine on töötajale tasu määramise aluseks. Individuaalset sooritust hinnatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi äriplaanist tulenevate sihtvaldkondade finants- ja mittefinantsnäitajate ning eesmärgi põhjal pakkuda Grupi klientidele tipptasemel teenust. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi käitumisviisid on kompassiks nii ettevõtte sees kui ka klientide ja ühiskonnaga suhtlemisel. Need moodustavad organisatsiooni loomuliku osa ja annavad suuniseid kõigiks olukordadeks.

Töötasu struktuuri kõige olulisemad elemendid, sealhulgas teave töötulemuste mõõtmiseks ja korrigeerimiseks kasutatavate kriteeriumite, väljamaksete edasilükkamise korra ning hoidmiskriteeriumite kohta

Grupi töötasu struktuur sisaldab kolme elementi: • põhipalk; • muutuvtasu, mida võib määrata järgmiste programmide raames: o All Employee Programme –kasumijagamise programm kõigile Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi töötajatele; o individuaalne programm, millest võtab osa kindel osa töötajatest ja sisaldab muutuvpalka, mis võib koosneda kahest osast: rahaline töötasu või töötasu SEB aktsiates või muudes finantsinstrumentides, mis makstakse välja teatud ajaperioodi möödumisel; • täiendavad hüved.

Põhipalk – töölepingus kindlaks määratud kuine tasu.

SEB All Employee Programme (edaspidi AEP) on kõigile Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi töötajatele mõeldud kollektiivne kasumijagamise programm. AEP on eelnevalt kindlaksmääratud maksimumtulemusega ja baseerub Skandinaviska

Enskilda Banken AB (publ) grupi absoluutsetel ja suhtelistel tulemustel finantseesmärkide (omakapitali tootlus ja kogutulude tase), kliendirahulolu (mõõdetud vastavate divisjonipõhiste kliendirahulolu indeksite kooslusena) ning jätkusuutlikkuse (mõõdetuna vastavas äriplaanis seatud ja teatavaks tehtud eesmärkidega, CO2-heite indeksi (pruun) ja kestlikkuse tegevusindeksi (roheline) osas). AEP tulemuse väljamakse otsustab töötasukomitee Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi otsuse alusel. Kollektiivse kasumijagamise raames tehtava makse osas on võimalik käsitlus, et seda ei loeta õigusaktidega reguleeritud muutuvtasuks.

Muutuvtasu – tegemist on töötasu muutuva osaga, mida võib töötajatele maksta lisatasuna ametikohtade lõikes – preemiana, õigusena SEB aktsiatele, aktsiatega seotud finantsinstrumentidena, muude finants- või mitterahaliste instrumentidena ja summas, mis sõltub konkreetse töötaja panusest oma üksuse või Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi tulemustesse. Muutuvtasu maksmise erinõuded, mida kohaldatakse Grupi erandina käsitletavatele töötajatele, on sätestatud töötasupoliitikas.

Täiendavad hüved – sisaldavad täiendavat tervisekindlustust, tööandjapensionit, täiendavat iga-aastast puhkust, täiendavat tasustatud puhkust üliõpilastele ja teisi võimalikke hüvesid.

Töötasupoliitika sätestab, et riskivõtjatele mõeldud muutuvtasu määramise ja maksmise põhimõtted peavad olema vastavuses

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi pikaajaliste ärihuvide, äristrateegia, eesmärkide ning käitumisviisidega ja soodustaks usaldusväärset ja tõhusat riskijuhtimist ning ei julgustaks töötajaid võtma liigsed ja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi jaoks vastuvõetamatuid riske.

Muutuvtasu Grupi töötajatele, kelle ametialasel tegevusel ja/või otsustel võib olla oluline mõju Grupi poolt võetavatele riskidele, kehtestatakse vastavalt sellele, milline on nende otsuste mõju riskile. Töötajat peetakse võimeliseks tegema otsuseid, millel on oluline mõju Grupi poolt võetud riskidele (ehk erandina käsitletavad töötajad), kui töötaja vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: • nõukogu liikmed; • tippjuhtkonna liikmed; • oluliste ärivaldkondade ja äriüksuste juhid; • Grupi kontrollfunktsioonide vastutavad isikud; • õigusosakondade ja tugifunktsioonide vastutavad juhid; • töötaja, kellel on volitused võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad oluliselt Panga riskipositsiooni • uue toote heakskiitmise komiteede liikmed; • töötajad, kelle töötasu on võrdne või ületab kõrgema juhtkonna liikmete ametikohtade tasusid.

Erandina käsitletavate töötajate muutuvtasu arvutamisel lähtutakse vastava töötaja sooritusest mitte vähem kui nelja kuni viie aasta jooksul ja tegelik muutuvtasu makstakse osade kaupa – perioodil, mis ühtib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi tegevustsükli ja operatsiooniriskiga. Vähemalt 50% selliste töötajate muutuvtasust peab koosnema aktsiatest või muudest finantsinstrumentidest.

Edasilükatud muutuvtasu osa jaotatakse proportsionaalselt kogu edasilükkamise perioodi peale ja selle väljamaksmist alustatakse mitte varem kui ühe aasta möödumisel vastava töötaja soorituse hindamisest ja seda mitte sagedamini kui üks kord aastas.

Kui on tegemist finantsinstrumentidega, mis moodustavad osa muutuvtasust, siis neile rakendatakse mitte vähem kui 12-kuulist edasilükkamise perioodi. Sellist perioodi arvestatakse finantsinstrumentidele õiguste andmise hetkest.

Püsi- ja muutuvtasu suhted

Grupp tagab kindla tasakaalu püsi- ja muutuvtasu vahel ning viib muutuvtasu väljamakse perioodi vastavusse riskihorisondiga. See tähendab, et erinevate töötajate kategooriate suhtes kohaldatakse teatud piirmäärasid ja edasilükkamise korda.

Enamik töötajaist on kaetud kollektiivse AEP-ga, mille maksimaalne summa on eelnevalt kindlaks määratud iga riigi AEP tingimustes.

Muutuvtasu ei tohi ületada 50% aasta põhipalgast. Töötasukomitee võib otsustada teistsuguse muutuvtasu ja ametlike proportsioonide üle, kuid muutuvtasu ei tohi ületada 100% aasta põhipalgast.

Garanteeritud muutuvtasu tasustamist Grupis ei kasutata.

Teave soorituse näitajate kohta, mis on aluseks õigusele saada aktsiaid, optsioone või muid muutuvtasu komponente

Grupil on õigus rahas või teistes finantsinstrumentides makstavast muutuvtasu maksmisest kas osaliselt või täielikult loobuda, kui konkreetse töötaja, äriüksuse või panga tegevus toob kahju.

Erandina käsitletavatele töötajatele rakendatakse ja makstakse muutuvtasu, sealhulgas edasilükatud osi, ainult siis, kui see tagab

Panga kui terviku finantsseisundi jätkusuutlikkuse, ei avalda negatiivset mõju Panga tugevale kapitalibaasile ja on Panga, divisjoni/ärivaldkonna/äriüksuse ja konkreetse töötaja tulemustest lähtuvalt põhjendatud. Riskiga korrigeerimisel võidakse arvesse võtta mitte ainult selle aasta muutuvtasu, mille suhtes korrigeerimine toimub, vaid ka teiste aastate edasilükatud muutuvtasu ning ka juba kogunenud, kuid jaotamata muutuvtasu.

Grupp rakendab edasilükatud muutuvtasu riskiga korrigeerimise kriteeriumeid vastavalt Panga Grupi, divisjoni/ärivaldkonna/äriüksuse ja individuaalsel tasandil.

Töötajatel ei ole lubatud kasutada selliseid isiklikke riski maandamise strateegiaid või tagamisvõtteid, mille eesmärk on leevendada või kõrvaldada tagajärgi, mille tekitab edasi lükatud makse korrigeerimine või tühistamine.

Üldine informatsioon 2024. aasta töötasustamise kohta

Kommentaarid ja mõisted allolevates tabelites: • kõik summad on esitatud ilma tööandja maksudeta; • erandina käsitletavate töötajate arv on seisuga 31.12.2024; • tabel Töötasud ja eritasud - üldine kvantitatiivne teave tasudest (põhitasu, tulemustasu, edasilükatud osa, lahkumishüvitised jne) Grupi erandina käsitletavate töötajate kohta; • tabel Tasustamine divisjonides - üldine kvantitatiivne teave tasudest Grupis valdkonna järgi.

Töötasu ja eritasud (miljonites eurodes) 2024

Muud erandina

Juhtkond ja Muu käsitletavad nõukogu tippjuhtkond töötajad Kokku

Põhitasu 1,4 1,2 3,9 6,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 11 11 53 75

Tulemustasu 0,2 0,2 0,1 0,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 6 11 13 30

Sellest: aktsiad või samaväärsed osalused 0,2 0,2 0,1 0,5

Sellest: edasilükatav osa 0,2 0,2 0,1 0,5

Kokku tasud (põhitasu +tulemustasu) 1,6 1,4 4,0 7,0

Koondamishüvitis* - - 0,2 0,2

Erandina käsitletavate töötajate arv - - 2 2

Edasilükatud ja arvestatud töötasu 0,5 0,4 0,4 1,3

Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud tasu 0,5 0,4 0,4 1,3

Sellest: saadav majandusaastal 0,1 0,1 - 0,2

Sellest: õigus saada järgmistel majandusaastatel 0,4 0,3 0,4 1,1

Enne majandusaastat määratud edasilükatud töötasu, mis on majandusaastal tegelikult välja makstud 0 ,1 - - 0 ,1

Edasilükatud tasu, mis on määratud eelmise tulemusperioodi eest, mis on omandatud, kuid mille suhtes kehtivad säilitamisperioodid 0 ,1 - - 0 ,1 * suurim ühele isikule makstud hüvitis oli 109 155 eurot

Töötasu ja eritasud (miljonites eurodes)

Muud erandina 2023 Juhtkond ja Muu käsitletavad nõukogu tippjuhtkond töötajad Kokku

Põhitasu 1,4 1,1 3,5 6,0

Erandina käsitletavate töötajate arv 11 11 47 69

Tulemustasu 0,2 0,2 0,1 0,5

Erandina käsitletavate töötajate arv 6 10 13 29

Sellest: aktsiad või samaväärsed osalused 0,2 0,2 0,1 0,5

Sellest: edasilükatav osa 0,2 0,2 0,1 0,5

Kokku tasud (põhitasu +tulemustasu) 1,6 1,3 3,6 6,5

Koondamishüvitis* - - 0 ,1 0,1

Erandina käsitletavate töötajate arv - 1 3 4

Edasilükatud ja arvestatud töötasu 0,8 0,7 0,3 1,8

Eelmiste tulemusperioodide eest määratud edasilükatud tasu 0,6 0,5 0,2 1,3

Sellest: saadav majandusaastal 0,1 0,1 0,0 0,2

Sellest: õigus saada järgmistel majandusaastatel 0,5 0,4 0,2 1,1

Enne majandusaastat määratud edasilükatud töötasu, mis on majandusaastal tegelikult välja makstud 0 ,1 0,1 - 0,2

Edasilükatud tasu, mis on määratud eelmise tulemusperioodi eest, mis on omandatud, kuid mille suhtes kehtivad säilitamisperioodid 0 ,1 0,1 - 0,2 * suurim ühele isikule makstud hüvitis oli 42 629 eurot

Tasustamine divisjonides (miljonites eurodes)

Investee- Sõltumatu 2024

Juhtkond ja rimis- Jaepan- Korporatiiv- sisekontrolli nõukogu pangandus gandus pangandus funktsioon Kõik muud Kokku

Kokku erandina käsitletavate töötajate arv 11 4 14 29 14 3 75

Sellest: juhatuse liikmed 11 - - - - - 11

Sellest: muu tippjuhtkond - 1 9 - - 1 11

Sellest: muud erandina käsitletavad töötajad - 3 5 29 14 2 53

Kokku erandina käsitletavate töötajate tasud 1,6 0,3 1,6 2,3 1,0 0,2 7,0

Sellest: põhitasu 1,4 0,3 1,4 2,2 1,0 0,2 6,5

Sellest: tulemustasu 0,2 - 0,2 0,1 - - 0,5

Tasustamine divisjonides (miljonites eurodes)

Investee- Sõltumatu 2023

Juhtkond ja rimis- Jaepan- Korporatiiv- sisekontrolli nõukogu pangandus gandus pangandus funktsioon Kõik muud Kokku

Kokku erandina käsitletavate töötajate arv 11 4 13 29 11 1 69

Sellest: juhatuse liikmed 11 - - - - - 11

Sellest: muu tippjuhtkond - 1 9 - - 1 11

Sellest: muud erandina käsitletavad töötajad - 3 4 29 11 - 47

Kokku erandina käsitletavate töötajate tasud 1,6 0,2 1,5 2,3 0,8 0,1 6,5

Sellest: põhitasu 1,4 0,2 1,3 2,2 0,8 0,1 6,0

Sellest: tulemustasu 0,2 - 0,2 0,1 - - 0,5 4. Kestlik ettevõtlus 4.1. Tütarettevõtja erand 17. jaanuaril 2025 võeti Eestis vastu äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv, sealhulgas Euroopa kestlikkusaruandluse standardid (edaspidi CSRD). Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi nõude kohaselt lisab Grupp alates 1. jaanuarist 2024 tegevusaruandesse teabe, mis on vajalik, et mõista Grupi mõju kestlikkusaspektidele, ning teabe, mis on asjakohane, et mõista, kuidas kestlikkusaspektid mõjutavad Grupi arengut, tulemuslikkust ja positsiooni – kestlikkusaruande.

Grupp on vabastatud kestlikkusaruande koostamise kohustusest, nagu on lubatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiivi 2013/34/EL artikli 29a lõikega 8, kuna tema emaettevõtja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ), aktsiaselts, mille registrijärgne asukoht on Kungsträdgårdsgatan 8, SE-106 40 Stockholm, Rootsi, on koostanud konsolideeritud tegevusaruande, sealhulgas kestlikkusaruande kooskõlas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja ESRSiga.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) konsolideeritud tegevusaruanne ja kindlustandev arvamus on avaldatud aadressil https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.

Järgmises peatükis esitab Grupp jätkusuutlikkusega seotud teabe, mis on asjakohane Grupile, ning mis sisaldab Balti divisjoni ja riigipõhiseid kestlikkuse alaseid üksikasju, sealhulgas peamisi aspekte, tulemuslikkuse mõõdikuid ja üldisi edusamme. See vabatahtlikult avaldatud teave täiendab, kuid ei asenda kestlikkusaruannet, mille on koostanud Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp kooskõlas äriühingute kestlikkusaruandluse direktiivi ja ESRS-i nõuetega.

Grupp koos AB SEB bankas (Leedu) ja AS SEB banka ning tema tütarettevõtja SIA SEB līzings (Läti) on edaspidi viidatud kui Balti

Division.

4.2. Täiendav kestlikkust puudutav teave 4.2.1. Grupi lähenemine kestlikkusele ja visioon

Kuna väljakutsed nagu kliimamuutus, sotsiaalne ebavõrdsus ja majanduslik ebakindlus on pakilisemad kui kunagi varem, teadvustab

Grupp, kui oluline on viia tulemused kooskõlla globaalsete kestlikkuse eesmärkidega. Keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimispõhimõtted (edaspidi ESG) on Grupi strateegia lahutamatuks osaks, kujundades seda, kuidas Grupp toimib, teeb otsuseid ja panustab kogukondadesse, mida ta teenindab.

Selles peatükis esitatud teave kajastab Grupi jätkuvat teekonda kestlikkuse suunas ning selles kirjeldatakse ESG-algatusi, edusamme ja kohustusi 2024. aastaks. See annab selge ülevaate Grupi jõupingutustest leevendada keskkonnamõjusid, edendada sotsiaalset heaolu ja järgida kõrgeimaid juhtimisstandardeid.

Grupp järgib rahvusvahelisi kohustusi, mille on allkirjastanud Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp. Rahvusvaheliste kokkulepete ja raamistike täieliku loetelu leiab Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kestlikkusaruandest, mis on kättesaadav aadressil https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.

Kestlikkuse strateegia

Kestlikkusega seotud väljakutsetega tegelemine on Grupi strateegiliste eesmärkide lahutamatuks osaks. See missioon pakub nii väljakutseid kui ka võimalusi. Grupp näeb, et kõige olulisem mõju tuleneb klientide toetamisest nende kestlikkusele ülemineku teekonnal, pakkudes vastutustundlikku nõustamist, uuenduslikke tooteid ja teenuseid.

Grupi kestlikkuse strateegia põhineb neljal tugisambal:  üleminekualase nõustamise, rahastamise ja investeeringute pakkumine – klientide toetamine nende eesmärkide saavutamisel põhjalike teadmiste, vastutustundliku nõustamise ja kapitali pakkumise kaudu;  innovatsioon ja standardite seadmine – eksperditeadmiste kasutamine, et kehtestada standardid, mis võimaldavad finantssektoril panustada kestlikumasse ja kaasavamasse ühiskonda;  enda äritegevuse ümberkujundamine – tugevate juhtimispõhimõtete järgimine, arendades samal ajal pidevalt enda poliitikaid, eesmärke ja töötajate asjatundlikkust, et viia krediidi- ja investeerimisportfellid kooskõlla kestliku tulevikuvisiooniga;  tegutsemine vastutustundliku ettevõttena – kestliku ettevõtluse edendamine ja toetamine ning finantsalase kaasatuse edendamine.

ESG-põhimõtete integreerimine strateegiasse on üks Grupi peamisi prioriteete. See on kooskõlas suurenevate regulatiivsete nõuete, muutuvate turutingimuste ja Grupi pühendumusega kestlikele äritavadele. Grupp teadvustab, et tema finantstegevus, mille eesmärk on toetada Balti riikide majandust, aitab oma klientide tegevuse kaudu kaudselt kaasa CO -heite tekkimisele. Kestlikule arengule 2 pühendumise raames teeb Grupp aktiivselt koostööd klientidega, et toetada nende üleminekut rohelisele majandusele, edendades puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõttu, vähem saastavaid praktikaid ja investeeringuid energiatõhusatesse varadesse.

Sihtvaldkonnad ja prioriteedid

Grupp rakendab kestlikkuse strateegiat kuues põhivaldkonnas:  äritegevus – Grupp mõõdab strateegilisi eesmärke, sealhulgas kestlikkuse tegevusindeksit ja CO-heite indeksit, et suunata 2 oma äriotsuseid; • arvamusliidri roll (Thought Leadership) – Grupp korraldab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemade nõustamisi ja üritusi, teeb koostööd välispartnerite, meedia ja kohalike pangaliitudega ning jagab ESG-alaseid teadmisi klientide ja teiste institutsioonidega; • andmed ja hinnangud – Grupp algatab ja aitab välja töötada tööriistu, mille eesmärk on tõhustada ESG-andmete kogumist, kättesaadavust ja analüüsi; • juhtimine ja vastavuskontroll – Grupp on seadnud prioriteediks vastavuse regulatiivsetele nõuetele ja jätkusuutlikkuse poliitikatele ning juhistele, mis on mõeldud ärisuhete suunamiseks; • otsene mõju – Grupp mõõdab organisatsiooni otsest mõju oma eesmärkide saavutamiseks; • töötajate kaasamine – Grupp edendab pädevuste arendamist ja viib ellu erinevaid kaasamisalgatusi.

Keskkond

Tegutsedes kooskõlas Pariisi kokkuleppest tulenevate, globaalset soojenemist piiravate eesmärkidega, on Grupi strateegiline visioon saada eestvedajaks kestlikumale ühiskonnale üleminekul. Grupp on mitu aastat töötanud selle nimel, et tagada meie strateegia ja ärimudeli vastupidavus, liites kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise oma põhistrateegiasse. Seda on tugevdatud meie kahese olulisuse hindamisega, mille käigus oleme kindlaks teinud nii positiivse kui ka negatiivse mõju kliimamuutustele, samuti riskid ja võimalused.

4.2.2. Kestlikkusega seotud ambitsioonid ja eesmärgid

Kestlikkuse strateegia toetamiseks on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp seadnud mõned kestlikkusega seotud ambitsioonid ja eesmärgid. Enamik neist on seotud kliimamuutuste leevendamisega, kuna selles valdkonnas on kiireloomuline vajadus ülemineku järele. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp on ühinenud ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtetega1, et viia meie äristrateegia kooskõlla Pariisi kokkuleppe2 ja ÜRO kestliku arengu eesmärkidega3 ning muude oluliste algatustega, sealhulgas koostöö Net-Zero Banking Alliance’iga4 (edaspidi NZBA).

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk on saavutada 2050. aastaks netonullheitega krediidiportfell. Et suunata äritegevust selle eesmärgi poole ja mõõta edusamme, töötati välja kaks patenteeritud mõõdikut – CO-heite indeks ja kestlikkuse 2 tegevusindeks – ning kehtestati 2030. aasta vahe-eesmärgid divisjoni tasandil. Need mõõdikud on välja töötatud vastavalt üldtunnustatud teaduspõhistele CO-heite vähendamise stsenaariumidele ja need on kooskõlas NZBA raames võetud kohustusega.

2

Kooskõlas NZBA kohustustega seati 2030. aastaks eesmärgid ka mitmele krediidiportfelli sektorile. Balti divisjon on püstitanud 2030.

aastaks eesmärgid ka divisjoni (üksuse) ja riikide tasandil ning jälgib nende saavutamise suunas tehtavaid edusamme igal aastal.

CO-heite indeks 2

CO-heite indeks mõõdab fossiilkütuste krediidiriski positsiooni Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi portfellis. See mõõdik 2 on lahutamatu osa kehtestatud kliimamuutuste leevendamise strateegiast, mille eesmärk on suunata klientide kaasamist ja vähendada sõltuvust fossiilkütustest. Indeks on mahupõhine mõõdik, mida mõõdetakse ja mis esitatakse eurodes. CO-heite indeksit 2 arvutatakse järgmise valemi abil: CO-heide = krediidiriski positsioon × fossiilkütuste osakaal. Krediidiriski positsioon hõlmab bilansis 2 olevaid laene, tingimuslikke kohustusi, tuletisinstrumente. Fossiilkütuste osakaal kajastab vastaspoole energiaallikate jaotuse protsenti või fossiilkütustest saadavat tulu.

Fossiilkütuste osakaalu kindlaksmääramisel võetakse aluseks vastaspoole alamsegment: • nafta ja gaasi leiukohtade otsimine ja tootmine – fossiilkütuste osakaal kogu toodetud energiast; • nafta ja gaasi energia- ja avamereteenused – fossiilkütuste osakaal kogutulust; • nafta ja gaasi ülekandmine, jaotamine ja ladustamine – fossiilkütuste osakaal torujuhtme läbilaskevõimest või ladustamisest; • nafta ja gaasi rafineerimine – fossiilkütuste osakaal kogu läbilaskevõimest; • nafta ja gaasi hulgi- ning jaemüük – fossiilkütuste osakaal kogutulust; • energiatootmine – fossiilkütuste osa toodetud elektrist ja soojusest.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk on keskenduda energiatootmise ning nafta- ja gaasisektori krediidiriskile, et vähendada fossiilkütuste riskipositsiooni 2030. aastaks 45–60% võrra võrreldes 2019. aasta lähtestsenaariumiga. Eesmärke kohandatakse jätkuvalt turutingimuste ja sidusrühmade panuse alusel, keskendudes CO-heitkoguste vähendamisele ja hõlbustades 2 üleminekut madala süsinikuheitega kestlikule majandusmudelile.

CO-heite indeksit hinnatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis divisjoni tasandil, kusjuures eesmärgiks on seatud 2 maksimaalne fossiilkütuste krediidirisk portfellis. Alljärgnevas tabelis on esitatud Balti divisjoni CO-heite indeksi tegelikud väärtused 2 ja Grupi osa selles 2024. ja 2023. aasta 31. detsembri seisuga.

1 https://www.unepfi.org/banking/bankingprinciples/ 2 https://unfccc.int/process-and-meetings/the-paris-agreement 3 https://www.un.org/sustainabledevelopment/ 4 https://www.unepfi.org/net-zero-banking/

Grupi osakaal Balti divisjoni

Balti divisjon indeksist, %

Muutus 31.12.2024 31.12.2023 Muutus, % Baastase, 2019 baastasemest, % 31.12.2024 31.12.2023

CO2-heite indeks (indeks = 100, 2019) 72 90 -20,59 100 -28,41 49,31 44,31

Seisuga 31.12.2024 on Balti divisjoni fossiilkütuste krediidirisk vähenenud 509 miljoni euroni (2023. aastal 641 miljonit eurot, 2019.

aasta baastase 711 miljonit eurot), mis moodustab 2,26% kogu krediidiportfellist5 (seisuga 31.12.2023 – 2,98%). Suur osa fossiilkütustega seotud krediidiriskist on seotud energiatootmise sektoriga. Balti divisjon on süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise kavast ees ja kavatseb saavutada 2030. aastaks seatud vähendamise eesmärgid.

Kestlikkuse tegevusindeks

Kestlikkuse tegevusindeks on mahupõhine mõõdik, mida arvutatakse hinnates Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kestlikkusega seotud tegevusi neljas valdkonnas: • kestlik rahastamine, indekseeritud maht – mõõdetakse kestlikena märgistatud laenutoodete6 (nt rohelised laenud, liising ja hüpoteegid) arengut; • kestlik finantsnõustamine, indekseeritud maht – mõõdetakse klientide kestliku rahastamise alase nõustamise tulemusi; • rohetehnoloogia riskikapitali investeeringud, indekseeritud maht – mõõdetakse investeeringuid, millega toetatakse ettevõtjaid ja uusi ettevõtteid rohetehnoloogia (ingl greentech) ja puhta tehnoloogia (ingl cleantech) sektoris; • kestlik säästmine ja investeeringud – selliste fondide osakaal kogu hallatavates varades, mille eesmärk on kestlikud investeeringud.

Kestlikkuse tegevusindeks on oluline vahend organisatsioonis kestlikkuse alaste jõupingutuste ja innovatsiooni edendamiseks ning klientide kestlikkuse teekonna positiivseks mõjutamiseks. Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi eesmärk on kasvatada kestlikkuse tegevusindeksit võrreldes 2021. aasta baastasemega 2030. aastaks kuus kuni kaheksa korda.

Kestlikkuse tegevusindeksit hinnatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis divisjoni tasandil. Alljärgnevas tabelis on esitatud Balti divisjoni kestlikkuse tegevusindeksi tegelikud väärtused ja Grupi osa selles 2024. ja 2023. aasta 31. detsembri seisuga.

Grupi osakaal Balti divisjoni

Balti divisjon indeksist, %

Muutus

Baastase, baastasemest, Eesmärk, 31.12.2024 31.12.2023 Muutus, % 2021 korda 2030 31.12.2024 31.12.2023

Kestlikkuse tegevusindeks (indeks = 100, 2021) 2 685 1 632 64,51 100 26,85 7 153 27,33 25,08

Balti divisjonis on kõige märkimisväärsem panus kestlikkusega seotud rahastamisel, seega on see tugevas korrelatsioonis portfelli roheliste laenude mahuga (ingl green credit exposure). Selle indeksi 2030. aasta eesmärgiks Balti divisjonis on seatud 7 153 (2021. aasta baastase – 100). See eesmärk peegeldab suurenenud ambitsioonikust, mis on tingitud kestliku rahastamise kiirest arengust piirkonnas.

Roheliste laenude maht

Grupi roheliste laenude mõiste on määratletud Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi roheliste võlakirjade raamistikus, mis tugineb suurel määral EL-i taksonoomiale ning pakub struktureeritud viisi roheliste laenude liigitamiseks ja aruandluseks. Seega on

Grupi roheliste laenude maht tihedalt kooskõlas taksonoomia tehniliste sõelumiskriteeriumitega. Grupp pakub eri liiki rohetooteid, mis sisalduvad roheliste laenude kogumahus – ettevõtete rohelised laenud, rohelised kodulaenud, roheline liising, rohelised mikrolaenud, rohelised garantiid, rohelised renoveerimislaenud.

Balti divisjon on seadnud roheliste laenude mahu eesmärgi 2030. aastaks – 4 870 miljonit eurot. Alljärgnevas tabelis on esitatud Balti divisjoni roheliste laenude maht ja Grupi osa selles 2024. ja 2023. aasta 31. detsembri seisuga.

Grupi osakaal Balti divisjoni

Bati divisjon indeksist, % 31.12.2024 31.12.2023 Muutus, % Eesmärk, 2030 31.12.2024 31.12.2023

Rohelised laenud (miljonites eurodes) 1 664 1 183 40,66 4 870 25,87 29,54

Seisuga 31.12.2024 moodustas Balti divisjoni roheliste laenude osakaal 7,38% kogu divisjoni krediidiportfellist (seisuga 31.12.2023 5,50%). Suurima osa rohelistest laenudest moodustavad rohelised ettevõtluslaenud.

5 Kogu laenuportfell sisaldab laene, siduvaid kohustusi ja tingkohustusi, tuletisinstrumente, välja arvatud riskipositsioonid Skandinaviska Enskilda

Banken AB (publ) grupi teiste vastaspoolte suhtes.

6 Kestlikkusega seotud rahastamine on määratletud vastavalt SEB roheliste võlakirjade raamistikule (viimane versioon kiideti heaks 2022. aastal): https://webapp.sebgroup.com/mb/mblib.nsf/alldocsbyunid/5B4B0C86A07FD173C12587DF004C18DE/$FILE/SEB_Green_Bond_Framework_jaa nuar_2022.pdf

Lisaks esitatakse Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi aastaaruandes (www.sebgroup.com/our-offering/reports-and- publications/annual-and-sustainability-reports) konsolideeritud kujul rohevarade suhtarv (edaspidi GAR), mis näitab, kui suur osa portfellist on kooskõlas EL-i taksonoomiaga7.

Grupi otsene jalajälg

Grupp on pühendunud enda tegevusest tuleneva süsiniku jalajälje järkjärgulisele vähendamisele aja jooksul, et saavutada pikaajaline eesmärk vähendada absoluutset CO ekvivalentkogust 2045. aastaks ligikaudu nullini kooskõlas Skandinaviska Enskilda Banken AB 2 (publ) grupi eesmärkidega. Grupp arvutab ja esitab oma otsese ja kaudse kasvuhoonegaaside heite (edaspidi KHG) vastavalt KHG protokollile8. Kasvuhoonegaaside heitkogused on jaotatud 1., 2. ja 3. mõjualade järgi kooskõlas KHG protokolli ettevõtte standardi tegevuskontrolli meetodiga: • 1. mõjuala – Grupi otsesed heitkogused, näiteks ametiautod ja külmutusainete lekked; • 2. mõjuala – enda tarbeks elektrienergia tootmine ning kütte ja jahutuse ostmine; • 3. mõjuala – kategooriad 1–14 (enda tegevus ja tarneahel).

Kasvuhoonegaaside heide arvutatakse välja tegevuspõhiste andmete põhjal (elektritarbimine, kütusekasutus, paberikasutus, jne), korrutades asjakohase äritegevuse andmepunkt mõõdetuna konkreetsetes ühikutes (nt kilovatt-tund, kütuseliitrid, paberitonnid jne) vastava heitekoefitsiendiga, mis väljendab CO ekvivalendi heidet valitud tegevuskategoorias. Andmepunktid, mis hõlmavad lisaks 2 süsinikdioksiidile ka teisi kasvuhoonegaase on teisendatud CO ekvivalentideks (edaspidi CO ekv), kasutades selleks asjakohaseid 2 2 globaalse soojenemise potentsiaali9 (Global Warming Potential, GWP) väärtusi.

2024. aastal rakendas Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) (sealhulgas kontsern) grupp uut metoodikat, et tõhustada ja laiendada KHG heite aruandlust 1., 2. ja 3. mõjuala (kategooriad 1–14) lõikes. Vastav metoodika on välja töötatud koostöös kolmandast osapoolest teenusepakkujaga, et parandada tulemuste täpsust. Uut metoodikat ei kohaldatud tegevuspiirangute tõttu tagasiulatuvalt, mistõttu otsesest tegevusest tulenevat KHG heidet seisuga 31.12.2023 ümber ei arvutatud ja see ei ole otseselt võrreldav seisuga 31.12.2024 saadud tulemustega. Peamised erinevused on seotud erinevate kohaldatud heitekoefitsientidega – 2024. aastal kasutas Grupp rahvusvaheliselt tunnustatud heitekoefitsiente, mis on ühtlustatud kogu Skandinaviska Enskilda Banken

AB (publ) grupis. Lisaks kohaldas Grupp 2024. aastal elektritarbimise puhul KHG arvutamisel turupõhist lähenemisviisi, kasutades riigipõhiseid heitekoefitsiente. Turupõhise lähenemisviisi kohaselt võetakse eelmiste perioodidega võrreldes täpsemalt arvesse ka taastuvenergia tootmise, ülekandmise ja jaotamisega seotud kaudseid heitkoguseid. Muudatused metoodikas ja heitekoefitsientides kajastavad Grupi pühendumust KHG heite selgele ja usaldusväärsele aruandlusele, aidates kaasa Grupi laiemate kliima- ja kestlikkuseesmärkide saavutamisele.

Grupi otsesest tegevusest tulenev KHG heide seisuga 31.12.2024 on esitatud järgmises tabelis tegevuskategooriate ja mõjualade kaupa.

Heitkogus, t CO ekv

Kategooria 2 31.12. 2024

Elekter 447

Küte 384

Lennureisid 144

Hajusheide 85

Reisimine maanteel (auto, buss, takso) 27

Kontoripaber 9

Jäätmed 0,4

Kokku 1 096

Heitkogus, t CO ekv Osakaal kogu

Ulatus 2 31.12. 2024 heitkogusest, %

Mõjuala 1 101 9,23

Mõjuala 2 331 30,19

Mõjuala 3 664 60,58 7 https://finance.ec.europa.eu/sustainable-finance/tools-and-standards/eu-taxonomy-sustainable-activities_en 8 https://ghgprotocol.org/corporate-standard 9 Globaalse soojendamise potentsiaal (edaspidi GWP) on termin, mida kasutatakse kasvuhoonegaasi molekuli suhtelise tugevuse kirjeldamiseks, võttes arvesse, kui kaua see atmosfääris aktiivne on.

Seisuga 31.12.2024 oli Grupi otsesest tegevusest tulenev KHG koguheide 1 096 t CO ekv (31.12.2023 – 623 t CO ekv). Metoodika 2 2 muutuste, sealhulgas erinevate kohaldatud heitekoefitsientide tõttu ei ole arvutatud kasvuhoonegaaside heite tulemused otseselt võrreldavad, kuid suundumused jäid samaks – suurem osa kasvuhoonegaaside heitest tekkis energiakasutusest. Elektri- ja soojusenergia kogutarbimine moodustas 76% 2024. aastal mõõdetud kasvuhoonegaaside koguheitest ja oli 831 t CO ekv. Elektri- 2 ja soojusenergia tarbimine vähenes 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga vastavalt 8% ja 33%.

Teine suurim kasvuhoonegaaside heitkoguste kategooria oli ärireisid, sealhulgas maantee- ja lennureisid, mis moodustasid 16% 2024. aasta mõõdetud kasvuhoonegaaside koguheitest - 171 t CO ekv. 2024. aastal suurenes maanteetranspordiga seotud 2 kütusetarbimine 22% võrra võrreldes 2023. aasta tarbimisega.

KHG heitmete aruandluses võetakse arvesse olulisust, andmete kättesaadavust ja asjakohasust Grupi tegevuse ja ärimudeli seisukohast. Kuigi seisuga 31.12.2024 võeti arvesse enamikku Grupi enda tegevusest, näiteks energiakasutusest, ärireisidest ja peamistest tarbekaupadest tulenevast kasvuhoonegaaside heitest, oli Grupi tarneahelaga seotud ja mitmete muude kaudsete heitkoguste kategooriate (3. mõjuala) kaasamine piiratud, kuna andmed ei olnud veel kättesaadavad. Grupp vaatab üle ja võimalusel laiendab avalikustavat teavet tulevastes aruandlusperioodides, lisades võrreldavad andmed, ühtsed baasaastad ning parandades andmete kättesaadavust kõigi 3. mõjuala kasvuhoonegaaside heitmekategooriate osas, kui see on teostatav.

Rahastatud heitkogused

Rahastatud kasvuhoonegaaside heitkogused on Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupp liitnud oma kliimamuutuste leevendamise strateegia peamiste ärieesmärkidega, seades prioriteediks vähese CO-heitega majandusele ülemineku toetamise 2 kooskõlas Pariisi kokkuleppega. Selle kohustuse peamine eesmärk on saavutada 2050. aastaks kõigis portfellides netonullheide, lisaks on 2030. aastaks seatud vahe-eesmärgid. Selleks, et täita Euroopa Keskpanga ootusi seoses kliima- ja keskkonnariskide juhendiga, kehtestati 2024. aastal panga tasandil vahe-eesmärgid, mis hõlmavad märkimisväärset osa CO-mahukate sektorite 2 rahastatud kasvuhoonegaaside heitest. Need sektorid on NZBA määratluse kohaselt põllumajandus, alumiinium, kivisüsi, äri- ja elamukinnisvara, raud ja teras, nafta ja gaas, elektrienergia tootmine ja transport.

Täpsemad üksikasjad on esitatud kapitali adekvaatsuse ja riskijuhtimise aruandes, mis on kättesaadav aadressil https://www.seb.ee/en/about-seb/investors.

4.2.3. Kestlikud tooted

Grupi peamine instrument – rohelised laenud – on loodud selleks, et pakkuda üksikisikutele ja ettevõtjatele kapitali kestlike varade omandamiseks või selliste projektide algatamiseks, mis aitavad kaasa kliimamõjude leevendamisele.

Roheliseks või jätkusuutlikuks rahastamiseks kvalifitseerumise kriteeriumid ja määratlused on põhjalikult esitatud SEB roheliste võlakirjade raamistikus, mis on Grupi roheliste toodete pakkumise alus ja hõlbustab klientide juurdepääsu rahastamisvõimalustele, mis toetavad nende üleminekut vähese CO-heitega tegevusele. Raamistikuga suunatakse rahastamine muu hulgas taastuvenergia, 2 keskkonnahoidlike hoonete ja ressursitõhususe projektidesse, aidates veelgi kaasa klientide kestlikkusalastele jõupingutustele. SEB roheliste võlakirjade raamistiku kriteeriumid on suuresti kooskõlas EL-i taksonoomiaga, mis defineerib kliimamuutuste leevendamise ja kohanemisega seotud olulise panuse. Sellest tulenevalt on roheliste laenude portfell tugevalt kooskõlas EL-i taksonoomia olulise panuse kriteeriumidega.

Iga kategooria kriteeriumide täielikku ja üksikasjalikku loetelu on kirjeldatud SEB roheliste võlakirjade raamistikus (2022): https://webapp.sebgroup.com/mb/mblib.nsf/alldocsbyunid/5B4B0C86A07FD173C12587DF004C18DE/$FILE/SEB_Green_Bond_

Framework_January_2022.pdf.

Grupp pakub eraklientidele rohelisi laene, sealhulgas rohelist liisingut ja rohelist kodulaenu, soodustingimustel. Rohelise liisingu kaudu pakutakse soodsaid tingimusi täiselektrisõidukeid ostvatele klientidele, mille tulemusena suurenes nende osakaal maht laenuportfellis 2024. aastal 2023. aastaga võrreldes 53%.

Roheline kodulaen hõlbustab parema energiatõhususega eluaseme ostmist.

Kvalifitseerumiseks peab enne 2021. aastat ehitatud hoone vastama A-energiaklassi nõudele, samas kui pärast 2021. aastat ehitatud hoonel peab primaarenergia nõudlus olema vähemalt 10% madalam, kui liginullenergiahoonetele kehtiv piirmäär. 2024. aastal suurenes Grupi roheliste kodulaenude maht eelmise aastaga võrreldes 20%.

Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kõiki uusi tooteid hindab kestlike toodete komitee. Kestlike toodete komitee määrab kindlaks, kas Grupi üksused võivad toodete või teenuste turustamisel lisada kestlikkusega seotud viiteid, sealhulgas viiteid ESG teguritele, ÜRO säästva arengu eesmärkidele, EL-i taksonoomiale ja artikli 9 kohastele fondidele. Keskkonna- ja kestlike toodete juhtimiskomitee on kestlike toodete komitee alamkomitee, mis hindab varade sobivust Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kestlikkusmärgisega programmidesse lisamiseks. Grupp on määranud selged rollid ja juhtimisstruktuuri iga uue kestlikkusega seotud toote heakskiitmiseks kestlikkuse juhtimise juhistes.

Grupi kestlik laenupakkumine:

Toode Eesmärk

Roheline laen ettevõttele Rahastada projekte, mis vastavad vähese CO-heitega ja/või kestliku ühiskonna 2 pikaajalisele visioonile

Roheline liising Edendada maanteetranspordi CO-heite vähendamist, pakkudes otsese CO-heite 2 2 vabadele sõidukitele paremaid rahastamistingimusi

Roheline kodulaen Edendada energiatõhusate eluasemete valimist paremate rahastamistingimustega

Roheline mikrolaen ettevõttele Rahastada vähese CO-heitega ühiskonnale vastavaid väikesemahulisi projekte, 2 eelkõige taastuvenergia- ja elektrilaadimisjaamadega seotud projekte

Roheline ärikinnisvaralaen Edendada energiatõhusate ärikinnisvaraprojektide ehitamist ja soetamist

Rohelised garantiid ja akreditiivid Edendada piirkonna taastuvenergiaprojekte taastuvenergia projektidele

Korterelamu renoveerimislaen Vähendada korterelamu primaarenergianõudlust 30%

Grupp pakub ka SEB Life and Pension Baltic SE väljatöötatud lahendusi, mille eesmärk on pakkuda rahalist kindlustunnet oluliste elusündmuste ajal. Lisaks turvatunde pakkumisele aitavad pensioniks kogumine ja elukindlustustooted kaasa sotsiaalsele kestlikkusele, toetades majanduslikku stabiilsust ja vähendades vaesusriski, andes inimestele võimaluse oma tulevikku kindlamalt planeerida ja luua pikaajalist rahalist heaolu. SEB Baltic Life and Pension Baltic SE teise ja kolmanda samba pensionikogumise lahendused integreerivad Grupi turustuskanalite kaudu ESG-põhimõtteid. Pensionikogumise lahendused rõhutavad kahjulike sektorite väljajätmist, soodustades positiivsete arengute edendamist, kaasamist ja aktiivset osalust, et luua nii sotsiaalset mõju kui ka pikaajalist kasumlikkust. Äriklientidele on mõeldud tööandjapensioni lahendus, mis võimaldab ettevõttel töötajate pensioni kogumisse panustada. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena annab Grupp eeskuju, pakkudes seda tööandjapensionit oma töötajatele.

Programmis osaleb üle 85% töötajatest, mis näitab teema olulisust ja vajalikkust.

4.2.4. Kestlikkuse juhtimine

Grupp järgib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupis kehtestatud kestlikkuse juhtimise mudelit, keskendudes selgete rollide ja volituste rakendamisele eri tasanditel. Kestlikkuse juhtimise mudel tagab kehtivate seaduste, kestlikkuse eesmärkide, strateegia ja Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kehtestatud poliitika järgimise.

Grupi juhatusel ja nõukogul on üldine vastutus kestlikkuse strateegia kehtestamise eest. Juhatus teostab lõplikku järelevalvet kestlikkusega seotud mõju, riskide ja võimaluste kindlakstegemise, hindamise ja integreerimise üle, näiteks strateegia, riskijuhtimisprotsesside ja poliitikaraamistiku raames.

Kestlikkuse tegevuskava igapäevane elluviimine on Balti divisjoni jätkusuutlikkuse juhi peamine ülesanne ja see roll kuulub Balti divisjoni10 laiendatud juhtkonda. Jätkusuutlikkuse osakonna kohalik juht on ametisse määratud selleks, et tagada kestlikkuse tegevuskava tõhus juhtimine Grupis ja esindada Gruppi erinevates välistes organisatsioonides, nagu näiteks pangaliit.

Jätkusuutlikkuse osakond hõlmab mitut muud rolli, et tagada kestlikkuse strateegia tulemuslik elluviimine, sealhulgas peamised tulemusnäitajad ja järelmeetmed, juhtimisvaldkond, poliitikad, koolitused ja teabevahetus, kestlik tootearendus, ESG- andmevaldkond, regulatiivsete nõuete haldamine ja muud asjakohased teemad. Lisaks sellele on veel palju muid funktsioone, mis aitavad kaasa tegevustele kestlikkuse valdkonnas ja hõlmavad kõiki kolme kaitseliini: finants, riskijärelevalve, riskijuhtimine, Balti regulatiivsete küsimuste üksus, klienditeenindusüksused, krediit, õigus, vastavuskontroll, siseaudit, hanked ja muud funktsioonid.

Erinevad juhtorganid kiidavad heaks ja jälgivad strateegilisi otsuseid, mis on seotud kestlikkuse integreerimisega Grupi eri protsessidesse, et täita regulatiivseid nõudeid ja kestlikkuse eesmärke või peamisi tulemusnäitajaid. Balti divisjonis ja Grupis on loodud nõuandvad ja otsuseid tegevad organid, et tagada strateegia tõhus elluviimine, kliima- ja keskkonnariskide leevendamine ning erinevate kestlikkusega seotud küsimuste eskaleerimine. Kestlikkuse juhtimise põhjalik ülevaade ja kirjeldus on esitatud kapitali adekvaatsuse ja riskijuhtimise aruandes, mis on kättesaadav aadressil www.seb.ee.

4.2.5. Jätkusuutlikkuse poliitikad

Grupp haldab kestlikkusküsimusi grupisiseste poliitikate ja juhiste kaudu. Kõik poliitikad vaadatakse läbi kord aastas ja ajakohastatakse vastavalt vajadusele. Grupp on võtnud endale kohustuse integreerida kestlikkus poliitikate kaudu erinevatesse protsessidesse, näiteks kliendisuhte loomisse või äriotsuste tegemisse.

Jätkusuutlikkuse poliitikate raamistikul on krediidiriski hindamisel oluline roll tagades, et äriotsused on kooskõlas Grupi kestlikkuse standardite ja nendega seotud poliitikatega. Raamistik hõlmab jätkusuutlikkuse poliitikat, jätkusuutlikkuse juhtimise juhiseid, kahte teemapoliitikat ja erinevaid valdkondlikke poliitikaid, mis kirjeldavad vastava äritegevuse häid tavasid ja annavad juhiseid, mille järgimist Grupp ettevõtetelt ootab.

Kaks teemapoliitikat – keskkonnapoliitika ning sotsiaal- ja inimõiguste poliitika – on aluseks Grupi tööle kaitsta keskkonda ja kliimat ning austada inimõigusi. Nendes esitatakse seisukohad konkreetsete teemade kohta, tuvastatakse negatiivsed mõjud ning esitatakse ootused ja piirangud ettevõtete teatud käitumisele. Neid kohaldatakse Grupi kogu väärtusahelale ning need hõlmavad tegevusi kogu maailmas.

10 Grupp koos AB SEB bankas (Leedu) ja AS SEB banka ning tema tütarettevõtja SIA SEB līzings (Läti) on edaspidi viidatud kui Balti Division.

Valdkondlike poliitikate eesmärk on kehtestada Grupi seisukoht piirangute, nõudmiste ja ootuste kujul asjakohastes ESG-teemades sektorites, millel võib olla oluline mõju kestlikkusele. Valitud valdkondlikud poliitikad kehtivad Grupi ärisuhetele ja käsitlevad kliimamuutuste leevendamist ning vajadusel füüsilisi kliimariske ja kliimamuutustega kohanemist iga tööstusharu puhul. Samuti toetavad need meie rahastamis- ja investeerimistegevuses üleminekut taastumatutelt energiaallikatelt taastuvenergiale, kusjuures taastuvenergia alternatiividele on seatud konkreetsed üleminekuootused.

Grupp järgib Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi poliitikaraamistikke ning võtab need vastu, jälgides aktiivselt uuendusi ning rakendades neid kohalikul tasandil. Kõik poliitikad kiidab heaks Grupi juhatus.

Kestlikkusega seotud kaalutlused on integreeritud ka Grupi muudesse poliitikatesse (nt kliendisuhte loomise poliitika, töötasupoliitika). Üksikasjalikum teave kestlikkusega seotud poliitikate ja nende rakendamise tavade kohta on esitatud kapitali adekvaatsuse ja riskijuhtimise aruandes, mis on kättesaadav aadressil www.seb.ee.

4.2.6. Kestlikkuse partnerid

Grupp osaleb konstruktiivsetes dialoogides erinevate institutsioonide, poliitikakujundajate ja muude sidusrühmadega, aidates kaasa kestlikkuseesmärke toetavate ja sotsiaalset heaolu suurendavate eeskirjade ja tavade väljatöötamisele.

Grupp teeb kestlikkusega seotud aruteludes koostööd mitme olulise organisatsiooniga, sealhulgas Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti

Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Mentorite Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Pangaliit, Vastutustundliku Ettevõtluse

Foorum, Rootsi Kaubanduskoda Eestis, Sihtasutus Rohetiiger, Eesti E-kaubanduse Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Turundajate

Liit, Eesti Kommunikatsioonijuhtide Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda, Eesti Sisekoolituse Arendamise Liit.

4.2.7. Sotsiaalne teave

Grupp loob suhteid ühiskonnaga kolme peamise vaatenurgaga: lugupidavate ja rahuldust pakkuvate suhete edendamine töötajatega, klientide vajadustega arvestamine ja nende nõustamine finantsotsuste tegemisel ning investeerimine laiemasse kogukonda. Need põhimõtted juhivad Grupi otsuseid konkreetsete algatuste ja partnerluste osas.

4.2.7.1. Oma töötajaskond ja töökeskkond: pühendumine heaolule ja kasvule

Oma töötajaskond

Grupp on pühendunud tervisliku ja kaasava töökoha loomisele, kus töötajad saavad areneda. Meie terviklik lähenemine heaolule hõlmab füüsilist, vaimset ja sotsiaalset mõõdet. Tugeva mitmekesisuse, võrdsuse ja kaasamise algatuste abil tagame võrdsed võimalused, tugevdame oma kultuuri ning edendame kestlikku kasvu ja innovatsiooni.

Oleme kehtestanud terviklikud põhimõtted, mis suunavad meie suhtlust ja vastutust töötajate ees: • ärieetika koodeks – tagab järjepidevuse ja terviklikkuse suhetes klientide, töötajate ja sidusrühmadega; • töötasupoliitika – edendab võrdseid võimalusi ja erapooletuid hüvitiste tavasid; • kaasamise ja mitmekesisuse poliitika – arendab kultuuri, kus iga töötaja tunneb, et teda austatakse ja väärtustatakse; • töökorra nõuded – annab suunised tööalaste ootuste, sealhulgas kaug- ja hübriidtöö korralduse kohta; • sotsiaal- ja inimõiguste poliitika – vastab rahvusvahelistele standarditele, tugevdades meie pühendumust inimõigustele kõigis sidusrühmades.

Grupi pühendumust soodustada kaasavat, toetavat ja võimestavat keskkonda tõendab töötajate tugev lojaalsus. Keskmine tööstaaž on 14 aastat.

Töötajate õppimine ja areng

Grupp on pühendunud kestvale õppimisele ja professionaalsele arengule tagades, et töötajatel on oskused, mis võimaldavad neil edu saavutada. Konkreetsete täiendus- ja ümberõppe algatustega valmistame töötajaid ette tulevaste väljakutsetega toimetulekuks.

Grupisisene õpiplatvorm annab juurdepääsu ettevõttesisestele ja -välistele koolitusvõimalustele, kusjuures 2024. aastal tuli töötaja kohta keskmiselt 44 õpitundi.

Koolitused on olulised hoidmaks ka ettevõtte kultuuri. Selle toetamiseks tuleb töötajatel (v.a konsultandid ja lapsehoolduspuhkusel olevad töötajad) läbida regulaarselt kohustuslikke koolitusi.

Grupil on kolmeastmeline kestlikkuse koolitusprogramm, mis ulatub baastasemest eksperttasemeni, hõlmates juhtimist, regulatiivseid nõudeid, riskijuhtimist ja kestlikku rahastamist. See terviklik programm pakub 30 erinevat kestlikkusega seotud kursust, mida ajakohastatakse regulaarselt, et säilitada asjakohasus ja mille läbimiseks kulub kuni 20 tundi.

2024. aastal tunnistati kestlikkus Grupi töötajate põhipädevuseks, tugevdades selle integreerimist arenguprogrammidesse ja võeti kasutusele uus kursus biosfääri seotusest majandustegevusega, mille läbis 80% asjaomastest töötajatest. Lisaks julgustatakse töötajaid läbima igal aastal uuendatavat kestlikkuse alast sertifitseerimist, mis keskendub kestliku rahanduse riskidele, võimalustele ja regulatiivsetele arengutele.

Töötervishoid ja töökeskkond

Grupp järgib pikaajalist lähenemisviisi, et edendada tervislikku töö- ja eraelu tasakaalu, mida toetavad paindlikud töövõimalused uute tehnoloogiate ja uuendatud töömeetodite kaudu. Alates 2021. aastast on Grupp lubanud enamikul töötajatel töötada kodust kuni kaks päeva nädalas. Töötajate küsitlused näitavad, et seda praktikat hinnatakse kõrgelt.

Vabatahtlik töö

Töötajaid julgustatakse tegema vabatahtlikku tööd, kusjuures sellisele tegevusele pühendatakse üks tööpäev aastas. Näiteks kasutati seda päeva 2024. aastal, et aidata läbi viia Baltimaade suurimat kestlikkuse festivali Impact Day, aga käidi ka abiks loomade varjupaikades, puhastati avalikke parke ning toetati spordiüritusi.

Vaimse tervise tugi

Grupp paneb rõhku vaimsele tervisele, pakkudes seminare ja töövahendeid spetsiaalsel heaolu veebilehel.

Vaimse tervise probleemide lahendamiseks pakutakse psühholoogi konsultatsioone ja tervisekindlustust.

Eesti suurima vaimse tervisega tegelev MTÜ Peaasi.ee on andnud Grupile vaimse tervise kuldmärgise. Kuldmärgise saamiseks on vaja seada esikohale töötajate vaimne tervis. Eesti Firmaspordi Liit nimetas Grupi ka Eesti kõige sportlikumaks ettevõtteks ning Tervise

Arengu Instituut ja Tööinspektsioon tunnustasid Gruppi tervist edendava töökohana. Lisaks sai Grupp sotsiaalministeeriumilt peresõbraliku tööandja märgise. SEB pälvis kaitseministeeriumi „Riigikaitsjate toetaja“ hõbetaseme tunnustuse, säilitades reservväelaste sissetuleku õppekogunemiste ajal.

Töötajate kaasamine

Grupi prioriteediks on talentide värbamine, arendamine ja hoidmine, et olla kiiresti muutuvas keskkonnas asjakohane. Töötajate kaasamine on juhtkonna töö oluline osa, mis hõlmab töötajate ärakuulamist ja nende muredega tegelemist.

Iga-aastane töötajate kaasamise uuring

Uuring „Insight“ mõõdab töötajate kaasatust ja valmisolekut soovitada Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) gruppi kui tööandjat.

Küsitluse tulemused ja kommentaarid annavad väärtuslikke teadmisi Grupi strateegia, prioriteetide seadmise ja otsuste tegemise jaoks: • 2024. aastal oli uuringule vastajate osakaal 92%, mis ületas finantssektori 75% võrdlusindeksi; • töötajate kaasatuse hinne 2024. aastal oli 80, mis on võrdväärne 2023. aastaga.

Mitmekesisus, võrdsus ja kaasamine

Grupi ärieetika koodeksis on sõnaselgelt keelatud igasugune diskrimineerimine ja ahistamine, tagades, et kõiki töötajaid koheldakse austusega, olenemata nende etnilisest või rahvuslikust päritolust, soost, transsoolisest identiteedist või eneseväljendusest, nahavärvist, usutunnistusest, religioonist, kodakondsusest, vanusest, puudest, perekonnaseisust või seksuaalsest sättumusest.

Mitmekesised ja tasakaalus meeskonnad

Grupi eesmärk on tasakaalustatud meeskonnad nii soo, vanuse, oskuste kui ka kultuuritausta poolest. On kehtestatud tegevuskorrad erinevate vabade ametikohtade täitmiseks. Kõrgemale juhtkonnale on seatud konkreetsed mitmekesisuse eesmärgid: 2024. aastal jäi juhatuse sooline tasakaal samaks (67% mehi ja 33% naisi), mis on kooskõlas eesmärgiga säilitada alaesindatud soo osas vähemalt 30% tasakaal.

Ohutu ja kaasav töökoht 2024. aastal võttis Grupp kasutusele töövägivalla ja ahistamise vastu võitlemise juhendi. Selle eesmärk on kaitsta töötajaid tõhusalt vägivalla ja ahistamise eest ning edendada ohutut töökeskkonda kõigi töötajate jaoks. Grupi pühendumust mitmekesisusele on tunnustanud Eesti Inimõiguste Keskus mitmekesisuse töökohamärgise uuendamisega.

Lisateavet tasustamise kohta leiate Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi kestlikkuse avalduse tasustamise jaotisest: https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.

4.2.7.2. Grupi kliendid

Grupp on pühendunud kaasava, turvalise ja kliendikeskse panganduskeskkonna edendamisele, tehes jõupingutusi teenuste kättesaadavuse parandamiseks, kliendiandmete kaitsmiseks ja tagasisidega tegelemiseks, suurendamaks kliendirahulolu. Grupp korraldab regulaarselt ka kestlikkuse alaseid seminare oma äriklientidele, kaasates igal aastal sadu erinevate ettevõtete esindajaid.

Lisaks esinevad Grupi töötajad regulaarselt välispartnerite korraldatud üritustel, kus keskendutakse äriklientide koolitamisele kestlikkuse teemades.

Teenuste ligipääsetavuse parandamine

Grupp on võtnud endale kohustuse tagada, et kõik kliendid mõistaksid ja saaksid kasutada Grupi tooteid ja teenuseid, olenemata nende finantskirjaoskusest, vanusest või funktsionaalsetest võimetest. Grupp on koondanud loodud tippkeskusesse ligipääsetavuse teadmised juriidiliste küsimuste, front-end arenduse ja disaini kohta, et integreerida ligipääsetavuse teema arendusprotsessidesse.

Samuti kogutakse kasutajate tagasisidet, iseäranis erivajadustega klientidelt.

See on kooskõlas Grupi käimasolevate jõupingutustega valmistuda tulevaseks Euroopa Liidu ligipääsetavuse direktiiviks11 . Kuigi direktiiv on suunatud peamiselt tarbijateenustele, hindab Grupp ka äriklientidele mõeldud toodete ligipääsetavust, sest nende vajadused võivad olla sarnased eraklientide omadega.

Koostöös Tallinna Ülikooliga arendas Grupp eakamatele klientidele suunatud digitaalseid pangateenuseid. Peamised arendused, nii juba rakendatud kui ka tulevased, hõlmavad täiustatud maksevormi, teksti ja piltide kontrasti ning klienditeekonna üldist täiustamist.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta.

Grupp on seadnud prioriteediks selged teksti- ja disainielemendid ning ligipääsetavuse hindamise meetodid on nüüd projekteerimisprotsesside standardne osa.

2024. aastal ajakohastas Grupp oma mobiilirakenduse ligipääsetavuse funktsioone, sealhulgas fondi suurendamist ja häälfunktsioone. Lisaks uuendati enamikku Grupi veebilehekülgi, et need vastaksid rahvusvahelistele suunistele, tagamaks parema ligipääsetavuse puuetega inimestele.

Eestis on Grupp mitmes äsja renoveeritud kontoris varustanud teeninduslauad võimenditega kuulmispuudega klientide abistamiseks.

Kogu aasta vältel on Grupp parandanud organisatsiooni teadlikkust kognitiivsete häiretega ja õpiraskustega inimeste ligipääsetavusest. Korraldati seminare, et tutvustada EL-i ligipääsetavuse direktiivi nõudeid ja kehtestada teenusestandardid puuetega klientidele. Täiendavad töötoad keskendusid kliendidokumentide ja digitaalse sisu ümberkirjutamisele lihtsustatud keeles ning ligipääsetavate PDF-dokumentide loomisele.

Kliendiandmete turvalisus

Grupp peab esmatähtsaks infoturvet ja klientide eraelu puutumatust, tagades vastavuse eraelu puutumatust käsitlevatele õigusaktidele, nagu isikuandmete kaitse üldmäärus (edaspidi GDPR)12. Grupi infoturbe haldussüsteem on loodud selleks, et juhtida riske ja kaitsta tarbijate huve korrapäraste riskihindamiste, ohuaruannete ja pidevate turvaparanduste kaudu. Kliendiandmete turvalisus on lisatud töötajate kohustuslikku koolitusse, et edendada turvateadlikkuse kultuuri.

Kliendirahulolu ja kaebuste käsitlemine

Grupi prioriteet on mõista klientide seisukohti teenuste osas ja hõlbustada klientide kaebuste lihtsat esitamist mis tahes eelistatud kanali kaudu, soovides neid kiiresti ja professionaalselt lahendada.

Grupi kaebuste käsitlemise struktureeritud protsessid hõlmavad põhjalikke järelmeetmeid ja otsuste selget edastamist klientidele.

Kui klient ei ole tulemusega rahul, on tal õigus taotleda otsuse läbivaatamist ja võtta vajaduse korral ühendust järelevalveasutustega.

Grupp hindab pidevalt teenuste kvaliteeti ja kaebuste käsitlemise tavasid, kasutades tagasisidet tulevaste probleemide ennetamiseks. Selline ennetav lähenemisviis on toonud kaasa kaebuste ja järelevalvealaste uurimiste arvu pideva vähenemise.

Lisaks on Grupp loonud kliendikogemuse täiustamise osakonna, millel on oluline roll kvaliteedikontrolli hoidmisel.

Kogukonna kaasamise ja sotsiaalsete investeeringute programmid

Grupp edendab positiivseid muutusi kogu ühiskonnas algatuste kaudu, mis toetavad haridust, juhtimist, talentide arendamist ja finantskirjaoskust. Grupi eesmärk on anda järgmisele põlvkonnale edu saavutamiseks vajalikud teadmised ja oskused, edendades samal ajal kestlikkuse alast teadlikkust ja finantsalast kaasatust kogu ühiskonnas. Grupp pakub ettevõtetele vajalikke tööriistu kestlikkusega seotud probleemide ületamiseks, edendades samal ajal innovatsiooni ja koostööd.

Programmid lastele ja noortele

SEB Koolisaadikute programmi eesmärk on parandada õpilaste finantskirjaoskust. Kuue kuu jooksul osalevad 9.–12. klassi õpilased kursustel, mis käsitlevad selliseid põhiteemasid nagu isiklikud rahaasjad, investeerimine, eelarvestamine, küberjulgeolek ja ettevõtlus.

Kokku osales Tallinnas, Riias ja Vilniuses toimunud 2024. aasta avaüritustel 350 noort. Juba viiendat aastat Eestis ja neljandat aastat kogu Baltikumis toimuv programm on edukalt kaasanud 45 587 õpilast.

Grupp toetab aktiivselt noorte juhtide programmi, edendades piirkondlikku integratsiooni kogu Läänemere piirkonnas ja julgustades ideede vahetamist noorte juhtide vahel. 2024. aastal tõi see algatus kokku osalejaid erinevatest sektoritest, sealhulgas ettevõtlus-, poliitika- ja kultuurivaldkonnast, mittetulundusühingutest, avalikust sektorist ja akadeemilistest ringkondadest, edendades valdkondade vahelist koostööd ja dialoogi.

2024. aastal toimus edukalt juba seitsmendat aastat järjest praktikaprogramm Youth LAB. Laekus rekordarv taotlusi, üle 1 100, mille tulemusena valiti 50 praktikanti tasustatud suvepraktikale. Viimase seitsme aasta jooksul on Eesti noorte praktikaprogrammis Youth

Lab osalenud üle 240 noore, kellest ligi kolmandik on kindlustanud endale alalise ametikoha Grupis.

2024. aastal äratas programm suurt huvi sellistes valdkondades nagu tootearendus, tehnoloogia ning jae- ja korporatiivpangandus.

Grupp edendab noorte ettevõtlust ka strateegilise partnerluse kaudu Junior Achievement Eestiga. See koostööalgatus pakub aastaringselt laiaulatuslikku ja praktilist ettevõtlusalast haridust, millest saavad igal aastal kasu 25 000 õpilast üle kogu riigi.

Grupp on laiendanud oma koostööd üliõpilastega ka Baltikumi juhtivates akadeemilistes asutustes, edendades innovatsiooni ja haridusalast tipptaset. Tuginedes pikaajalisele koostööle Tartu Ülikooliga, sõlmiti sarnane leping ka Tallinna Tehnikaülikooliga (TalTech).

Koostöö Tartu Ülikooliga on suunatud teadusvõimekuse kasvatamisele. SEB Tartu Innovatsioonikeskus juhendas 2024. aastal ligikaudu 100 bakalaureuse- ja magistriõppe üliõpilast strateegiliselt olulistes projektides. Grupp toetab ka nelja andmeteaduse ja informaatika magistranti, toetades andmepõhiste nõustamislahenduste väljatöötamist. Koostööd on jätkatud ka Eesti

Kunstiakadeemiaga (edaspidi EKA), kus tudengid tegelevad tulevikukindlate toodete ja teenuste kujundamisega.

SEB Heategevusfond on alates 2006. aastast pühendunud nende Eesti laste toetamisele, kes ei saa elada oma päritolu peres. Fond kogub aktiivselt annetusi ja teostab aasta-ringselt mitmesuguseid projekte turva- ja asenduskodudes ning kasuperedes ja eestkoste all elavate laste toetuseks. Igal aastal saab fondist toetust ligi 1 000 last.

12 https://gdpr-info.eu/

Fondi õppestipendiumi eesmärgiks on pakkuda asendushooldusel olevatele noortele võrdseid võimalusi edasiõppimiseks ja isiklikuks arenguks. Selle algatuse raames saab osaleda igakuiselt toimuvas karjääripäeva loengusarjas, mis on ellu kutsutud nende iseseisvuse toetamiseks. Grupp toetab aktiivselt ka spetsiaalseid koolitusprogramme, mille eesmärk on parandada teismeliste ja noorte täiskasvanute vaimset tervist.

2024. aastal tähistas Grupp kuueteistkümnendat aastat järjest toimuvat heategevusprojekti „Jõulusoovide puu“, millega koguti ja täideti Eesti asendus- ja turvakodudes elavate laste jõulusoovid.

Naiste ja tütarlaste võimestamine 2024. aastal viis Grupp läbi neljanda järjestikuse enesekindluse kampaania, mille eesmärk on suurendada naiste enesekindlust ettevõtluses ja investeerimises. Eesmärk on laiendada naiste juurdepääsu kapitalile, motiveerides neid püüdlema ambitsioonikate eesmärkide poole ja tegema märkimisväärseid edusamme oma ettevõtete arendamisel.

Programmid ettevõtetele, kogukondadele ja ühiskonnale laiemalt

Enda süsiniku jalajälje vähendamise alase teadlikkuse tõstmiseks käivitas Grupp 2021. aastal SEB mobiilirakenduse MyFootprint.

Rakendus arvutab kasutaja isikliku süsiniku jalajälje, võttes aluseks tema vastused küsimustele elustiili, toitumise ja ostuharjumuste kohta. Kasutajale pakutakse kohandatud ja tegevuspõhiseid mikroülesandeid, mida nimetatakse „tegudeks“ ja mille eesmärk on edendada kestlikke käitumismuutusi.

Osana Grupi võetud kohustusest suurendada teadlikkust ja edendada kestlikkust, finantskirjaoskust ja digitaalset kaasatust käsitlevat haridust ühiskonnas laiemalt, on Grupp aktiivselt osalenud mõjukates meediaprojektides ja koostööalgatustes. Grupi produtseeritud makroökonomistide Mihkel Nestori ja Peeter Koppeli juhitud podcast „Nestor ja Koppel“ keskendub majandusküsimustele. Eelmisel hooajal kogus podcast keskmiselt 18 000 kuulajat episoodi kohta ning 2024. aastal jõudis see kokku miljoni kuulajani, mis teeb sellest

Eesti populaarseima majandus- ja investeerimisteemalise taskuhäälingu.

Koostöös TalTechi ja Eesti Rahvusringhäälinguga (ERR) tutvustas Grupp 2024. aastal kaasahaaravat ja harivat e-rehkenduse matemaatika väljakutset. See algatus võimaldas osalejatel testida oma teadmisi, lahendades esimesele kuni kaheteistkümnendale klassile mõeldud matemaatikaülesandeid. 2024. aasta e-rehkendusest võttis osa ligi 30 000 inimest.

Hariduse ja kogukonna arengu toetamiseks on Grupp vähekindlustatud elanikkonnarühmade toetamiseks seadnud prioriteediks tehnoloogia taaskasutamise. Grupp allkirjastas lepingu GreenDice’iga, mis on arvutiseadmete ringlussevõtuga tegelev organisatsioon.

Selle partnerluse raames suunatakse Grupi hooldatud seadmed Eesti peredesse, mis toob kasu enam kui 400 kasutajale. 2024. aastal anti GreenDice’ile üle 93 sülearvutit.

Juba kolmandat aastat järjest on Grupp olnud Baltikumi ja Põhjamaade suurima kestlikkuse festivali Impact Day kaaskorraldajaks.

Igal aastal ühendab see formaat kestlikele lahendustele pühendunud ettevõtjaid, avalikke organisatsioone, poliitikakujundajaid ja eraisikuid. 2024. aastal oli festivalil üle 2600 osaleja.

2024. aastal jätkas Grupp programmeerimiskooli kood/Jõhvi toetamist, mis pakub Eestis täiskasvanutele tasuta IT-haridust. Toetus jätkub veel vähemalt kaks õppeaastat, lisaks pakub Grupp kooli õpilastele töövõimalusi ja tasustatud praktikakohti.

Alates 2003. aastast on Grupp uhkusega Rahvusooper Estonia kuldsponsor. Grupp toetab SEB Tallink Tennisemeeskonna kaudu ka 14–18-aastaseid noori tennisetalente, et aidata neil jõuda maailma 100 parima mängija hulka.

SEB Kasvuprogramm on ärikiirendi ambitsioonikatele ettevõtjatele kõigis kolmes Balti riigis, soodustades uuenduslike lahenduste väljatöötamist, partnerluste loomist ja suurendades innovatsioonisuutlikkust. Alates programmi käivitamisest 2017. aastal on programmi Baltikumis läbinud üle 300 ettevõtte. 2024. aastal osales programmis 14 ettevõtet Eestist, mis on samas suurusjärgus kui varasematel aastatel.

2024. aastal alustas Grupp koostööd start-up ja tehnoloogiakonverentsiga Latitude59. Üritus tõi kokku 3 000 osalejat, sealhulgas 500 investorit ja 800 innovaatilist idufirmat, kelle peamine eesmärk oli luua globaalseid kontakte ja edendada innovatsiooni. 2024. aasta konverentsil keskenduti mõjule ja kaasamisele.

Grupp jätkas koostööd innovatsiooniliidrite klubiga, mille oleme asutanud koos Tallinna Teaduspargiga Tehnopol. Tegemist on idufirmade teadmiste jagamise keskusega, mille fookuses on innovatsiooni.

Grupp aitab kestlikel ideededel kasvada, pakkudes tasuta eAkadeemia ressursse. See äri edendamise platvorm aitab tulevastel ettevõtjatel äritegevusega alustada. 2024. aastal kogus platvorm Eestist 3 918 külastajat.

4.2.8. Juhtimisalane teave

Usaldus Grupi vastu annab eelduse selleks, et saaksime ellu viia enda äritegevust ja säilitada ühiskonnas oma olulise tähtsusega funktsiooni klientide, aktsionäride, majandusarengu ja ühiskonna hüvanguks. Grupp on võtnud endale kohustuse viia oma äritegevust läbi ausalt, tagades seaduste ja määruste järgimise ning võideldes finantskuritegevuse vastu.

Rikkumistest ja muredest teatamine

Grupp rakendab kindlat rikkumisest teatamise protsessi, et hõlbustada eeskirjade eiramisest teatamist. Töötajatel, sidusrühmadel ja üldsuse esindajatel, kes tuvastavad võimaliku ebaeetilise või ebaseadusliku käitumise, on mitu teatamisvõimalust. Nad võivad teate edastada otse vastavuskontrolli või siseauditi juhile või teatada anonüümselt välise digiteenuse WhistleB kaudu. Üksikasjalik teave

Grupi rikkumisest teatamise protsessi kohta on kättesaadav veebilehel https://sebgroup.com/whistleblowing.

Korruptsiooni- ja altkäemaksuvastane poliitika

Grupp keelab rangelt igasuguse ebaseadusliku või ebaeetilise äritegevuse ega tegele sellega, säilitades nulltolerantsi igasuguse korruptsioonis osalemise või sellega seotuse suhtes. Grupi töötajad, juhatuse liikmed, sõltumatud töövõtjad, konsultandid ja esindavad või sellega seotud isikud ei tohi mingil juhul otseselt ega kaudselt osaleda altkäemaksu pakkumises, lubamises, andmises, küsimises ega vastuvõtmises.

Grupp rakendab terviklikku korruptsioonivastast poliitikat, mille on kinnitanud juhatus ja nõukogu. Selles esitatakse Grupi korruptsioonivastaste meetmete raamistik ning korruptsiooniriskide hindamise ja maandamise põhimõtted. Poliitikas kirjeldatakse ka riskianalüüsi tulemustel põhinevaid ennetusmeetmeid. Lisaks kehtestatakse poliitikaga suunised vahendajate ja muude kolmandate isikutega seotud korruptsiooniriskide juhtimiseks. See poliitika toimib koos ärieetika koodeksi ning muude asjakohaste põhimõtete ja juhistega.

Finantskuritegevuse ennetamine

Finantskuritegevuse ennetamine on Grupi jaoks oluline usalduse säilitamiseks, maineriskide maandamiseks ja õigusnormidele vastavuse tagamiseks. Grupp ei paku ega reklaami tooteid ega teenuseid, mis on vastuolus kohalike maksuseaduste ja maksustamise vältimise vastaste seadustega. Grupp tegeleb aktiivselt riskihindamistega, kehtestab töökindlad raamistikud ja rakendab kontrolle, et tagada maksukuulekus.

Tarneahela juhtimine

Grupi juhatus on heaks kiitnud tarnijate käitumiskoodeksi, mis on integreeritud hankeprotsessi ja tarnijate hindamisse, tuginedes riskipõhisele lähenemisele. Grupp kasutab tarnijate hindamiseks ülemaailmselt tunnustatud kestlikkuse seire platvormi EcoVadis, ühendades kestlikkuse hindamise teadmised andmehaldusvahenditega. Tulemust kasutatakse olulise sisendina tarnijate valimisel, aga ka praeguste tarnijate kestlikkuse tulemuste mõõtmiseks ja parandamiseks.

Küberturvalisus ja andmekaitse meetmed

Grupp on klientide finantsandmete kaitsmiseks rakendanud töökindla infoturbe haldussüsteemi, mis põhineb sellistel valdkonnastandarditel nagu ISO 27001 ja NIST küberturvalisuse raamistik. Kehtivad põhimõtted hõlmavad teavet, küber- ja füüsilist julgeolekut, seatud eesmärke ja juhtimist. Neid uuendatakse igal aastal, et võtta arvesse muutusi ohtudes, klientide vajadustes ja regulatsioonides, ning need kehtivad Grupile, kolmandatest isikutest tarnijatele ja kõigile kliendisegmentidele.

Juhtimisega seotud lisateave on avaldatud Skandinaviska Enskilda Banken AB (publ) grupi aruandes, mis on kättesaadav aadressil https://sebgroup.com/our-offering/reports-and-publications/annual-and-sustainability-reports.